aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee". See Balti Nõukogu otsus saigi aluseks 23.augustil 1989.aastal asetleidnud suurüritusele. Ühele ülevamaist ja suurimaist, mis on meil aset leidnud. Kindlasti suurimale, kus kolme Baltimaa rahvad on üheskoos osalenud. Esialgne inimketi marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu- Ikla- Riia- Bauska- Panevezis- Vilnius. ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23.augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla, Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale
aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23. augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee". See Balti Nõukogu otsus saigi aluseks 23. augustil 1989.a. asetleidnud suurüritusele. Ühele ülevamaist ja suurimaist, mis on meil aset leidnud. Kindlasti suurimale, kus kolme Baltimaa rahvad on üheskoos osalenud. Esialgne inimketi marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu- Ikla- Riia- Bauska- Panevezis- Vilnius. Edasised tööd 18. juulil toimus Tallinnas ERR eestseisuse laiendatud koosolek, kus muu hulgas moodustati algne töötoimkond 23. augusti inimketi "Tallinn-Vilnius" meiepoolseks korraldamiseks. Siiski algasid ettevalmistused üsna loiult, sest tegemist oli südasuvise ajaga ning üldise puhkuste - perioodiga. Paljud arvasid, et rahvas on ka tüdinemas juba enam kui terve aasta väldanud suurtest rahvaüritustest ning võimalik, et tuldagi enam välja. 12. augustil 1989.a
peaminister. Emigreerus samuti 1944 ja suri Pariisis. 1905 hakkas ka Leedu Demokraatlik Partei lõhenema samuti radikaalsemaks sotsiaalsete probleemidega tegelevaks ning rahvuslikumaks tiivaks Antanas Smeto hilisem Leedu autoritaarne juht. 1905 a revolutsioon. Leedu oli tollel ajal üks kõige agraarsem piirkond Vene Tsaaririigis. Linnastumine vaid 10% ja nendest pooled juudid. Leedulastest elas linnades vaid 3%. Peamised tööstuskeskused Vilnius, Kaunas, Siaulia ja Panevezis. Kõige märkimisväärsem osa tööstuslikust piirkonnast asus aga väljaspool tsaaririiki Väike-Leedus Klaipedas. Leedu oli seega tööstuslikult alaarenenud piirkond. 20. saj alul oli maast mõisnike käes kolmandik aga talurahva käes 2 kolmandikku. Eestis seevastu kuulus 60% maast mõisnikele. Seetõttu olid sotsiaalne teravus maal ka väiksem. Ka olid mõisnikud enamuses Poola päritolu, kellega polnud leedu talurahval suurt konflikti. 1905 aastal tehti rahvale uusi järeleandmisi, mais
annaabi.ee 
