millegi üle , siis käsib mõte vägisi leppida asjaoluga, et kommunikatsioon ja võim üheskoos on konflikte abielu, salakaval sõprussuhe, enese ja teiste oskusliku petmise kunst. Eestis on võimu (ja loeme siinjuures seaduste) tasandil ju juba aastaid käibel legaalset domineerimist selgitav termin JOKK. Seal, kus lõppeb kommunikatsioon ja algab võim, on meil JOKK kaunis, suuretäheline ja eesti keeles punkti panevalt, otsustavalt kõlav JOKK. Peale JOKKi ei taha keegi enam planeerida, läbi mõelda ega info vastuvõtjaga arvestada. Peale JOKKi ei oodata enam tagasisidet, kaja, ettepanekuid, veel vähem laitusi, mittenõustumist. Kuivõrd võib seda arusaama aga Eesti võimuladvikule omistada laiemalt? Liitlased või üksteise käepikendused? Kommunikatsioon on võimu lahutamatu osa. Kahjuks kasutavad juhid ja professionaalsed kommunikatsiooniasjatundjad seda sageli kurjasti ära, et saavutada võimu
Statistika näitab ka seda, et sagedamini tuleb alkoholitarvitamist ette just suurema kuusissetulekuga inimeste seas. Eesti Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu andmetel tarbiti 2010. aasta seisuga Eestis 9,7 liitrit alkohoolseid jooke inimese kohta. See tähendab, et absoluutselt iga inimene, ka vastsündinud ja vanurid on aasta jooksul tarbinud sellise koguse alkoholi. Arvestades sealt siis maha need, kes alkoholi üldse ei tarbi, on see kogus ikka jahmatama panevalt suur. Inimesed ei taju lihtsalt enam, palju nad joovad ja alahindavad oma alkoholitarbimist. Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad.
pidevast varjamise vaevast ning suudab oma tegusid ja mõtteid ka erapooletumalt vaadelda 9 Eneseavamine annab juurde uut energiat, sest mahasurutud tundeid endasse peites ning mõtteid vaid endale hoides, käib inimene maha ja see suretab pikapeale välja ka suhted. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 31 - 32) Kummalisel kombel ei mõju eelnimetatud positiivsed tegurid paljudele inimestele siiski end avama panevalt ja takistusi ning tõrkeid leidub inimeses siiski piisavalt palju, et enda avamist vältida ning seega ka suhtlemist raskendada. Kõige suuremaks takistuseks on sageli hirm. Peamiselt varem kogetu põhjal kardetakse teiste poolt väljanaermist, ärakasutamist, tõrjumist, tagarääkimist, teiste pahameelt. Kardetakse endast halva või vale mulje jätmist, mõnikord ka karmi tõe endale teadvustamist. Nendest tõketest ülesaamine on inimesele äärmiselt raske, vahel täiesti võimatu
annaabi.ee 
