Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE *Kuna põrsad imevad tihti, iga tunni järel ja emised on koguaeg pikali, siis on oluline korralik lamamisase. *Imetajaid emiseid söödetakse puderja söögiga. *Esimestel päevadel on põrsastele vajalik lisasoojus. VÕÕRDEPÕRSASTE PIDAMINE Võõrdepõrsad-alates võõrutusest kuni nuumale panekuni. 6-45kg-sed. Rühmasulus kuni 20 põrsast. NUUMIKUTE PIDAMINE Nuumaliigid meie riigis peekoninuum ja lihanuum. Nuumikusuludes 40-100kg-sed. Sulus kuni 10 siga. SIGALATE TEMPERATUUR Kõige kõrgemat temp. vajavad imikpõrsad (30-32 C) ja kõige külmem sobib nuumikutele (15-18 C). Temperatuuri tehakse kindlaks termomeetriga või sigu vaadates. Külmaga sead kuhjuvad, et sooja saada. Kui sead lamavad üksteise kõrval, on temp. neile sobiv. Kui hoiavad üksteisest eemale, siis on palav.
pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks. Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva, lapsuke!" Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole leivad võivad jääda taignased. Ahjusuu ees midagi ebaviisakat teha (peeretamine, halvad sõnad) ei tohi: leivad lähevad ahjus lõhki, tulevat kyyr selga. Leiva segamisest kuni ahju panekuni tehtud vigade eest oli tasuks lõhki kypsend leib. Seda aga ei ole peetud heaks märgiks. Olenevalt, kas pragu oli risti, pikuti või mõnd teist moodi, ennustati pere lagunemist, kellegi lahkumist, surma või ka syndi. Ahjus ei tohtinud leiba noaga torkida, et vaadata, kas leib kyps. Kui väiksem leib tuli ahjust enne välja, ei tohtinud seda noaga lõigata. Sooja leiva noaga lõikamise keeld on olnud tuntud kogu maal tohib ainult murda (muidu jäävad teised ahjus olevad leivad tooreks)
paiknevasse sõnnikukeldrisse, eemaldatakse valgkanalite süsteemi või skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine - need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrde- põrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine
skreeperiga. Sulg on jaotatud emise ja põrsaste alaks. Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Lamamisala põranda temperatuur olgu 30-32 °C, õhu relatiivne niiskus 60-70% ja õhu liikumiskiirus mitte üle 0,15 m/sek. Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Ema äraviimine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine - need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine
o. vähemalt 12 nisaga sigu valitakse sugusigadeks. Sea udarasse voolab veri kahe arteri kaudu. Udara näärmekoe esimest poolt toidab unearter ja tagumist osa kõhuaort. Nii udaraarterid kui veenid on omavahel anastomoseerunud (ühendatud), mistõttu emise lamades ei teki kunagi verepaisu. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane
annaabi.ee 
