Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritud hoone valmis 19111912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. 3 VineeriMööblivabriku klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati 1904.1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt. Veidi taanduv
aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil.
aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritd hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911-1912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Majasõõrist ümbritsetud kaht ülemist hoovi aktsentreerib neid ühendav ovaalne valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil.
ka kandvate trepikojaseinte ehitus (raketis, armeerimine, betoneerimine, raketise avamine). Kui siseseinad on betoneeritud, saab alustada hoone B-C telgedele jäävate vahelaepaneelide montaaziga. Kui trepikojaseinad on lahtirakestatud, siis paigaldatakse ka trepid. Sellele järgneb kohe ka II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine. Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega. Peale montaazitöid alustatakse katuse ehitamisega. Samaaegselt katuse ehitamisega toimub juba ka avatäidete montaaz. Peale avatäidete montaazi saab hoone esimesel korrusel alustada siseseinte ehitusega. Samaaegselt seinte ehitusega alustatakse tõid elektri ja nõrkvoolusüsteemide väljaehituseks. Kui seinad on laotud, alustatakse siseviimistlustöödega. Alustades lagede ja seinte pahteldusest-
annaabi.ee 
