a Aaspere mõisa kuivati · Aaspere mõisa kuivati on ehitatud u 1790.a · Kõrge soklikorrusega pae- ja maakivist krohvitud hoone. Kaetud lameda viilkatusega. Kujundatud hilisemate ümberehituste käigus pseudo -klassitsistlike stiilivõtetega. Aknad kinnimüüritud. Säilinud katusekarniisid. Otsaseinas suur, uhke pealt ümarkaarne kahepoolne kalasabamustris laudisega sissepääsuuks, viiluväljas püstovaalneaken. · Hoone pikikülje panduse alt pääseb kahe kaarava kaudu keldrisse. Aaspere mõisa kuivati Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2010.a Kasutatud materjal · http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=572641 · http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15632 ·
15 sunnil kasutada astmeid, tuleb ratastooli kasutajatele planeerida omaette, lubatud kaldega tee või pandus. Jalg- ja kõnniteedel ei tohi olla nende kasutuslaiust vähendavaid objekte, nagu näiteks kioskid, taksofonikabiinid, raha- ja kaubaautomaadid, ega teede kasutamist täkistavaid eenduvaid ehitiseosi. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.4 Pandused (rambid) Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Ühesuunalise liiklusega panduse minimaalne laius on 1,0 m, kahesuunalisel 1,8 m. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei tohi laius olla alla 3,0 m. Panduse pikikalde puhul kuni 5% (1:20) vahetasandeid (puhkemademeid) ei ole vaja. Käsipuud on vajalikud siseruumides mõlemal pool ning väljas juhul, kui panduse pealispinna kõrgus erineb ümbruse tasapinnast. Pandus peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega. Panduse pikikalde puhul kuni 6% on vajalik
Katuslaega hoone puhul tuleb rajada üks pääs katusele iga 1000m 2 kohta. Pööninguluugi minimaalmõõdud on 800 x 600 mm. Hoonetel kõrgusega kuni 8,5 m ja juhul kui katuseluuki pole ette nähtud päästetöödeks võivad katuseluugi mõõtmed olla 600 x 600. Järsk trepp Järsul trepil paremaks liikumiseks võib kasutada ,,õigejala treppi ,, või ,,lipa-lapa" treppi. Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Panduse pikikalle võib olla kuni 6% järsema kaldega pandus on üldjuhul keelatud. Ühesuunalise panduse laius on 1 meeter, kahesuunalisel 1,8 meetrit. Panduse pikikalde puhul kuni 5% vahetasandeid pole vaja. 6% kalde juures on vajalik 1,5 m pikkune puhkemade teatud kõrguste järel. Trepil ja pandusel peab olema tagatud ohutu liikumine. Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii siseruumides paiknevate treppide kui välistreppidel
33 Sisetrepi montaaz tk 2 12,4 24,8 2 1 34 I korruse õõnespaneelide TAM-22 montaaz monolitiseerimisega m2 503 0,45 226,35 2 2 35 II korruse õõnespaneelide TAM 22 montaaz (katuslagi) m2 533 0,45 239,85 2 2 22 36 Välistreppide ja panduse raketise ehitus m2 8 2,1 16,8 2 3 40 I korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 17,95 2 2 41 II korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 17,95 2 2 42 Parapetipaneelide montaaz m2 142 0,05 7,1 2 1 KATUSETÖÖD 43 Aurutõkke paigaldus (polüetüleenkile) m2 624 - - 4 1
ühendamaks Vatikani paleed ja künkal asuvat Belvedere lossi (vahemaa ca 300 m). Aiad ehitati valmis alles pool sajandit hiljem ning nad püsisid vaid 25 a, et anda koht paavst Sixtus V raamatukoguhoonele. Uudse elemendina ühendas Bramante kolmel terrassil paiknevad aiad suurejooneliste treppide ja balustraadidega, mida mööda liikudes avanesid erinevad vaated nii hoonetele kui aedadele. Antiiksetest aedadest pole teada kuigi palju treppe, ka Alberti oli soovitanud mugavat tõusu kaldtee e panduse kujul; treppe kasutati siiani kui vaid interjöörielementi. AIA JA MAASTIKU KUJUNDUSE PÕHIMÕTTED RENESSANSIS. Aia kujunduses on tähtsad esiteks aia erinevad osad ja neis sisalduvad elemendid, mida on võimalik mõõta, loendada, nimetada ja kirjeldada. Teiseks on oluline kompositsioon: kuidas on aia osad omavahel ühendatud, teede ja telgede süsteem, vaated, üksteisele järgnevad elamused. Aed kui terviku kujundus. Renessansi aiakunstis pöörati võrdset tähelepanu nii aia
annaabi.ee 
