härmatis. -10 ja alla selle, selge ilm kristalliline härmatis. Härmatist esineb vähem rannikul ja saartel (9-20 päeva), kõige enam, kõrgustikel ja Põhja-Eesti sisseosas (üle 30 päeva). EesTi rekord 136 mm, Narva, jaanuar 1968, püsis 15 päeva. Maks kaal 168 g/m. Sulalume ladestus. Ametlik rekord 68 mm diameeter (Kuusiku 1961). Tegelikult võib üle 1 m ka olla vaiksemas kohas. Äike. Selge maksimum suvel, juulis kuni 7 äikesepäeva. Äikese kestus 20-60 tundi. Äikest enam pandiverel, kestus tugevalt esil. Eestis on kuni 1 löök km2 aastas. Pandiverel samuti max. Pagi. Organiseerunud äikesepilvede süsteem. Süsteemi esiosas õhk tõuseb, madalam õhurõhk. Süsteemi tagaosas tugev sadu, võimsad laskuvad õhuvoolud, maapinna lähedal rõhu tõus. Enne pagi võib-olla tuulevaikus või tuul vastu. Pagi on jahe puhanguline tuul äikese esiservas. Mõju ilmaelementidele: õhurõhu muutus, äikesenina, õhutemp järsk langus, üle 10 kraadi võib-olla,
vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks kasutada õiget agrotehnikat, koreserikastel muldadel tuleks vältida muldade sügavat harimist ja tuleks tagada ka mulla pidev varustatus orgaanilise ainega (Maaeluministeerium 2006:12). KI on leetjas muld, milles toimub lessiveerumine ning mille tõttu võib olla heledam kollakashall või pruunikas hall horisont vahel (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakestemehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole
Eestisse. Varakevade alguseks peetakse lume lõplikku kadumist, maapinna soojenemise perioodi, kui külmavabade päevade arv hakkab domineerima. Saab ka toimuda nii, et lumi on pika aega maas ja järsult lõpuni sulab vaid soojema ilmaga, seejuures kohe algab taimekasv ja varakevad jääb üldse ära. Varakevad saabub Eesti erinevatesse osadesse samas järjekorras nagu kevadtalv, vaid kestab saarestikul ja Lääne-Eestis kõige kauem ning Pandiverel ja Kirde-Eestis see periood on lühedaim. 2 Galahhov, 1959 10 Kevad algab siis, kui algab taimede vegetatsiooniperiood, ja kevade näitajaks on ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle +5°C. Kõige varem kevad tuleb Lõuna-Eestisse ja kõige hiljem – rannikutele.
annaabi.ee 
