Vastsündinu on märg, ta keha on külm-peast ja eriti jalgadest, kus toimub peamine temperatuuri langus. Võib esineda ka lihaste värisemist. Varsa alajahtumist peetakse siis, kui tema kehatemperatuur on alla 37 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, võivad tekkida lihaskrambid. Selle märkamisel tuleks varssa hõõruda, et aktiviseerida tema temperatuuri kui ka hingamisprotsessi. Kindlasti tuleks vastsündinu jalad soojendava materjaliga kinni siduda, ainult keha peale pandavast tekist on vähe.Antud seisundit on illustreeritud eelmisel lehel. Südame-ja hingamiselundite töö2 Sünnimomendil kopsud laienevad ja kopsuvereringe ,,lülitub sisse". Veri suunatakse kopsudesse, kus ta rikastub sissehingatava õhu abil hapnikuga ja suunatakse südame vereinge abil Page 3 organitesse. Vastsündinu hingamine peab olema kiire ja pingutatud hingeldus, et täita kopse ja kindlustada hapnikuvahetus, mis oli sünnimomendil ebaühtlane. Pool tundi peale sündi on varsal
mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32. Elektromagnetiga lõõtsklapi korral ei erine reguleerimine tavalise lõõtsklapiga toime pandavast. Erinevus on vaid lõõtsklapi avamises solenoidiga kompressori töölepanekul. 33. Solenoidiga klapi korral ei vaja kompressor enam sidurit pingestamatta solenoidikorral on kompressori tootlikus vaid 2% maksimaalsest. 34. Kompressori võllil on rootor mille piludes vabalt liikuvad plaatiad siibrid moodustavad staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Rootori ühe pöörde kestev toimub kaks töötsüklit. 35.
punkti 14 tähenduses. 94 RKPJKo, 10. aprill 2002, 3-4-1-4-02, lõik nr 13. RT III 2002, 12, 120. 95 Heinrich Schneider väidab, et õiguskantsleri järelevalve toimub ainult järelkontrolli vormis. Vt H. Schneider (viide 3), lk 19. 96 Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 141 komm. 2. 97 Õiguskantsleri seaduses on eelkontrollist juttu kahes kohas. ÕKS §-s 16 on juttu jõustumata välislepingust ja § 17 lõikes 11 on juttu rahvahääletusele pandavast eelnõust. Välislepingute puhul on eelkontroll ainus mõeldav kontrolliviis. Rahvahääletusele pandava eelnõu puhul saab kõnelda vastuvõetud otsuse kontrollist ja eelnõu sisulisest kontrollist. Tundub, et siingi on eelkontroll mõistlik ja efektiivne vahend. Rahvahääletusel vastuvõetud seadust oleks palju raskem vaidlustada kui Riigikogu poolt vastuvõetud seadust.
annaabi.ee 
