TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, 17001100 e.Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr. (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta Mahbhrata - vanaindia eepos. 4. sajand eKr 4. sajand pKr Rmyana - vanaindia eeposTeos valmis umbes 2. sajandil pKr, kuid teose ainestik pärineb 4.3. sajandist eKr. Bhagavadgt - "Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa Pancatantra - ~3.saj.e.Kr, autorlus omistatakse Vishnu armale. Muinasjutud. Hitopadea - autor Narayana, originaalselt sanskriti kelles, tõlge pärsia keelde 6.saj. Muinasjutud ukasaptati - muinasjutud, 12. saj. Brhadkath - Arthastra - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat, autor Kautilya 2- 4.saj.p.Kr. Kmastra - umbes 5. sajandil Vtsjjana koostatud seksuaalelu käsiraamat. Rjtarangin - Kasmiiri ajaloo kirjeldused, autor Kalhana Manusmrti - Manu seadused, autorit ei teata
looming), pärineb umbes 300 a e.m.a , sisu: prints Roma lugu, ramayana on väga populaarne ka teatrites. Kathakali teatris, jaava varjuteatris. Bhagavadgt sanskriti keeles ,,bhagavati laul", magabarata 6 raamatu osa, valmistatud umbes 4-3 saj. e.m.a, Sisu: pandavate pealiku Ardzuna ja tema sõjavankrijuhi jumal Khrisna vahelised vestlused: Khrisna õpetab vabanema illusoorsuse painetest. Bhagavadgita on krishnade usualgatajate põhitekst. Pancatantra 5 raamatut, loomavalmidest. Autoriks on india pühak Bidpay, 11 saj, on tõlgitud 200 keelde (13 saj. ladina keelde), lääs on sealt saanud oma muinasjutu teemad. Hitopadea India kogum sanskriti mõistujutte proosas ja/või värssides. Kuigi H on sisult ja struktuurilt Pancatantrale sarnane, on ta siiski rikkalikuma sisuga. H. Sisaldab palju lühijutukesi mis on hindamatu väärtusega moraali ja tarkuse õpetusi täis.6 saj m.a.j. taastati sanskriti keelne tekst.
grammatikaõpikud, kahetähenduslikkus arenes väga kõrgelt. Lüürilises suunas olid tähtsamad Bhartrhari, Bilhana, Amaru, Jayadeva. Amaru kirjutas erootilisest armastusest, Bilhana ilusast armastust. Jayadeva kirjutas jumalate ja inimeste vahelisest armastusest. Luule kõrval oli klassikalise kirjanduse juures oluline zanr jutukirjandus (narrative literature). See oli proosatekst, mida lõid lihtsad inimesed. Nad rändasid külades ja linnades ning jutustasid oma lugusid. Kuulsaim on ,,Pancatantra", mis koosneb lugudest, mis peaksid õpetama kuninga poegi, et need saaksid targaks. Pooled neist on loomamuinasjutud, pooled räägivad inimestest. Nendes lugudes on loomadel inimlikud omadused. Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed. Dandin kirjutas midagi romaanitaolist. See on edasiarendus jutukirjandusest. ,,Kümne printsi lood" on kirjutatud 7. või 8