vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. Irooniliselt kujutab Louis XIV-t, eriti tolle orjalikkust paavsti ees. Ennustab monarhiate lagunemist. Eriti pilkab Prantsuse õukonnaelu ülespuhutust ja edevat tühisust, Pariisi moemaaniat ja teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi. Teose vorm on epistolaarne, tegu on kiriromaaniga. 5. Daniel Defoe pandi vangi ja häbiposti, sest kuuludes dissenterite hulka, ärritas ta oma iroonilise pamfletiga ,,Parim viis dissentritest lahti saada" võime nii väga. Kuulsaima teose nimi on ,,Robinson Crusoe", mis räägib Robinson Crusoe elust üksikul saarel. Idee oma peateose jaoks sai Defoe tõsielutõigast - 1704. a läks inglise madrus Tsiili idaranniku lähedal tülli oma laeva kapteniga ja jäi vabatahtlikult Juan Fernandezi saartele, kus viibis 1709. aastani. Defoe Robinson see-eest pidas oma saarel vastu 27 aastat. Teos inspireeris Rousseau'd. 6
Daniel Defoe(1660- 1731) Valgustuskirjanduse ideid kannab just tema inglise kirjanduses. Maailmakuulsuse saavutas ta oma romaaniga ,,Robinson Crusoe", mille kirjutas ta uskumatult kiiresti- kõigest kolme kuuga. Ainet sai ta meresõitjate päevikutest. Oma teostes ei püüdnudki ta väljendada muud kui kodanlikku keskklassi, nö keskmise inimese vaatepunkti. Tegutses nii ärialal kui ajakirjanikuna. Ülikoolis ta ei käinud, haris end omal käel, aga ta tundis ka võõrkeeli. Oma pamfletiga ärritas ta võime niivõrd et ta heideti vangi ja pandi avalikkuse häbiposti. Oma suuremate teosteni jõudis vanemas eas. ,,Kapten Singlton", ,,Moll Flanders" ja ,,Kolonel Jack" kelmiromaanilikud olustikulised seiklusromaanid, kus lahati kuritegevuse ja inimese moraalse allakäigu sotsiaalseid taustu.
uuenduspüüetele. Sakslastel tuleb loobuda mõttest, et eestlased-lätlased peaksid kuni surmani nende suhtes ainult tänulikud olema. Samuti leidis ta et põlisrahvaste suhtes ei maksa oma haridustaset üle hinnata ja peaks teadvustama, et sakslased on siiski nende jaoks tsiviliseerivat rolli etendanud. Brozüüre arvati et loeb vaid kitsas ringkond-järeltsensuur, mitte eeltsensuur. Teravad sõnavõtud üritati brozüürides avaldada. Sellele vastas noor parun Hermann von Bruiningk oma pamfletiga. Esitas oma nägemuse Liivimaa ajaloost. Bruiningk oli sündinud Tartus Hellenurme mõisa omaniku pojana. Tema vanaisa oli üks talupojasõbralikumaid mõisnikke. Suguvõsa olid algselt literaadid, hiljem aadlikuseisusse jõudnud. Ülikooli lõpetamise järel sai temast Liivimaa rüütelkonna arhivaar, hiljem sekretär. Pöördus hiljem arhiivi tagasi. Asus seda korrastama. Elu viimased 30 aastat veetis arhiivis. Isegi Läti vabariik jättis ta sellesse ametisse
annaabi.ee 
