VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste
oli pull ja jahijumal oli kits. Inimese konseptsioon Meie teada puudub hetiitidel lugu inimeste loomise kohta aga pole põhjust arvata, et sellist müüti pole olemas. Inimesed koosnesid kahest põhiomadusest: keha ja hing.Kui arvati, et kuningas ja teised kuninglikust soost inimesed veedavad ülejäänud aja pärast surma jumalate seltsis, siis tavainimesed veedavad selle maailma lõpuni hingena allilmas. Palvetajate kohta teatakse niipalju, et inimesed tundsid jumalatega väga suurt lähedust, tehes neile austusavaldusi teenrite rollis.On ka teada, et nende usus oli olemas ka patt.Tihtipeale kasutati jumalatega rääkimiseks ka vahendajaid(jumalatega rääkijaid). Kultused ja festivalid Hetiidid korraldasid igapäevalisi kultuslikke rituaale, kus jumalatele toodi süüa ja juua.Usuti et jumalad elavad templites, kus oli neile asetatud ka magamiskoht.
Palverändurid võivad juua Zemzemi kaevust. Usutakse, et Zemzemi veel on erilised omadused. Vähesed rändurid tulevad hadzilt tagasi ilma suure pudeli Zemzemi veeta. Hadzi ajal reisivad palverändurid Minasse, väiksesse külla, kus Saatanat, keda on kujutatud kivisammastega, loobitakse kividega. Sealt jätkavad nad oma teekonda Arafati künkale (mõnikord kutsutakse seda mäeks, kuigi see on kõigest 70 m kõrge), palvetajate platsile, kus Muhamed olevat pidanud oma viimase jutluse.
dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele
Hoone on ehitatud savitellistest (kivi polnud) ja kõik kihid on seotud betuumeniga. Seintes olid nn. nutuavad, et võimalid nutuaur välja juhtida. Olid ka rennid vihma jaoks. KUJUTAV KUNST: vanemad reljeefkunsti teosed on veel primitiivsed ja kehavormid nendel kohmakad. Ümarplastikas leidub isegi 4. aastatuhandest eKr meisterlikult modelleeritud töid: Urukist leitud naisepea, mis jäädvustab arvatavasti mõne jumalanna uhke ja sensuaalse näo. Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost
Egiptuse Vana riigi ajal ehitatud püramiidides saavutas vaaraode kultus oma jõuliseima väljenduse, kõrvutatuna päikesejumala endaga, kes igal hommikul taevavõlvile sõitis ja õhtul sealt ära kadus, ei kadunud vaaraogi kunagi päriselt, vaid loojus kunstliku kivimäe -püramiidi taha. Vana riigi hauatemplites aga kujunesid üldjoontes välja egiptuse templiehituse peamised põhimõtted. Ristkülikukujulise üldplaaniga templis oli kindlasti sammassaal kõikide palvetajate jaoks, 11 selle seinte ääres seisid tavaliselt vaaraode kujud, ( sellest saalist kujunes hiljem sammasõu ), sellele järgnev väiksem sammassaal oli mõeldud ülikute tarvis, kõige pühamatesse saalidesse pääsesid aga ainult preestrid. Kahte hauatemplit ( ülemist ja alumist ) ühendav käik sai hiljem lähtepunktiks templi juurde viivale ( või kahte templit ühendavale ) sfinkside teele jne
annaabi.ee 
