32 Tänu luteriusule hakkas levima kirjaoskus. 1561.-1583. aastal toimus Liivi sõda. Põhjasõjale järgnes vennastegoguduse liikumine 1729. herrnhuti vennad. See on esimene kristlik traditsioon, mis Eesti tollaseid põliseid elanikke puudutas, sest seal võisid lugejavendadeks saada eestlased ise. 1739. ilmus põhjaeesti keelne piibel. 1743. aastast piirati vennastekoguduse tegevust. Vennastekogudustes hakati palveraamatuid käsitsi ümber kirjutama kirjaoskus muutus väga tähtsaks. Eestis on kaks traditsiooni luteriusk ja õigeusk. Kuni 19.saj keskpaigani jäi õigeusk vähemuste traditsiooniks. 1845-1848. toimus usu-/kirikuvahetusliikumine Pärnumaal ja Lõuna-Eestis; 1883-1887.aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 Prohvet Maltsvet Vilde kirjutas tema
Jakobson, Hurt, Reiman, Tõnisson) olid hernhuutliku taustaga. Urvaste pastor Quandt andis välja esimese hernhuutliku lõunaeesti lauluraamatu (21 laulu). Teos ilmus aastal 1741, kuid keelati ja hävitati. Quandti kõrval esinesid vennastekoguduses kirjameestena juba eestlasedki, esimesed nimeliselt tuntud pärast Käsu Hansu. Neist tuntuim Urvaste kihelkonnakooli õpetaja ning köster Mango Hans, kelle käsikirjad olid 1740. aastail laialt levinud. Mango Hans tõlkis saksa keelest palveraamatuid ja jutlusekogusid, ning kirjutas ja tõlkis umbes 60 laulu, mis leidsid tee vennastekoguduse lauluraamatusse. Mango Hans tõlkis saksa keelest veel inglase John Bunyani kuulsa vagadusraamatu ,,The Pilgrim` s Progress". Tartu köster ja koolmeister Michael Ignatius, kes oli talupoja poeg, tõlkis lõunaeesti keelde H. Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J. R. Masing tõlkis hernhuutliku põhiteose, A. G.
raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde. Puuduliku keeleoskusega saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima, sest teisiti polnud nende tegevus luterliku hingekarjasena mõeldav. Hakati tõlkima laule, epistleid, palveid ja muid pühakirja tekste, mis võimaldaksid pidada eestikeelseid jutlusi, nagu Lutheri õpetus seda ette nägi. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Et usuõpetuse nurgakiviks on kümme käsku, asuti koostama palveraamatuid ja katekismusi. Jõuamegi esimese eestikeelse trükise – luterliku käsiraamatu juurde. Kuigi raamatut ennast pole õnnestunud leida, on usaldusväärsed andmed selle kohta, et 1525.aastal trükiti Lübeckis raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti. Paraku konfiskeeriti ja hävitati katekismus katoliiklaste poolt kui „luterlik jõledus“. Viiteid raamatu ilmumise kohta avaldas tuntud baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist. S. Wanradti ja J. Koelli katekismus