1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 8. Põhjenda vennastekoguduste liikumise tähtsust eesti talurahvale. (4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid. Kutsusid üles loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). Suur teene oli hernhuutlastel kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust ümber ja levitasid usuvendadele). Liikumine keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. 9
1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi. Tulevikus tehti hoonele vaid parandustöid. Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta 3 kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ning ellu muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi laiaulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis: Österblomi eelne ja järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti teda saarelt korduvalt välja süüa ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus
(vennastekoguduste) liikumine, mis levis talupoegade seas. See tekkis Saksamaal Herrnhuti asulas. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu. Toonitati 1) vaga ja jumalakartlik elu, 2) tuleb olla alandlik, 3) pöörati tähelepanu kõlblusele. Talupojad, kes neist vaadetest kinni haarasid, moodustasid ise koguduse ja käisid ise koos, kus lugesid jumalasõna ja nende seast kerkisid esile jutlustajad, kes üritasid seda teistele selgitada. Nende kooskäimise kohaks ehitati palvemajasid. Neil koosolekutel kerkisid esile nn prohvetid, kes selle käigus sattusid ekstaasi, hakkasid nägema ilmutusi, sellest kokku kukkund jms, pärast rääkisid, mida nad selles seisundis nägid. Hernhuutlus asus ka võitlusesse vanade kommetega värvilised rahvariided põlu alla (kandsid tumedat), ehteid pole vaja, mõned pillid nagu torupill, kandled, viiulid põlu alla, samuti ka vana rahvalaul. Säilinud ohvrikohti hävitati. Suurt tähelepanu
kirikuõpetajaks või mitte. * 18. sajandi esimesel poolel tekkis Luteri usuvool nimega Pietism, kus selgitati ja kontrolliti, kuidas inimesed usudogmadest aru saavad. -) Pietismist kasvas välja hernhuutlaste ehk vennastekoguduse liikumine talupoegade seas. *) Toonitati väga vaga ja jumalakartlikku elu; tuli olla alandlik ja pöörati tähelepanu kõlblusele. *) Talupojad ise hakkasid tegelema jumalasõna selgitamisega. *) Kogudustele ehitati ka ühiseid palvemajasid. -) Mango Hans kirjapanduna on säilinud suur hulk vennastekoguduse laule ja jutlusi. -) Michael Ignatius tõlkis saksa keelest eesti keelse tuhande leheküljelise jutluse raamatu. -) Tekkis ka äärmuste liikumine, kes väitis, et mõisnike võim on kurjast ja inimesed peaksid elama kui vennad, jagades vara ühiselt. *) See viimane ei meeldinud mõisnikele ning see tõi kaasa selle, et aastal 1743 keelustas
annaabi.ee 
