Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise. Kui ta suri, siis jäi kirikumuusika tükiks ajaks algtasemele. Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1) kirikumuusika e vaimulik muusika; 2) õukonnamuusika. ilmalik; 3) rahvamuusika. Kirikumuusika oli alati ühehäälne ja saateta. Kirikumuusikas eristati kahte põhilist laulmisviisi: 1) psalmoodia e palvelaulude laulmine kindla teksti järgi ja see pärines juudiusuliste kuninga Taaveti aegadest. Psalmoodia oli vabavärsiline, seetõttu lühike ja korrapärane. 2) hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud tekstile. Ilmalik muusika meieni on säilinud vaid väheste näidete põhjal. Rohkem on säilinud õukonnamuusikat. Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika
laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' ) o MISSA Eelmissa kuhu kuuluvad sissejuhatvad palved ja sõnaliturgia Peamissa- altarirituaalid ja armulaud I. Muutumatute tekstidega missa osa e ORDINARIUM Kyrie Issand halasta, missa üks vanimaid laule; Preestri ja koguduse vaheldumisi lauldav lihtne palve Gloria (Jumala au) meloodiad palvelaulude e. Psalmoodia karakteriga Credo (usun) Nikaia usutunnistusest, kõige võimsam katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises
14.sajandil. Muusikud: Varakristlik muusika- Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. · Ambrosius- suur laulumees, viiside koguja ja kirjutaja, elas 4. sajandil. · Gregorius- jätkas Ambrosiuse tööd, tegi lauludest kahehäälseid laule. Peale tema surma jäi kirikumuusika algtasandile. Muusika jagunes kolmeks: kirikumuusika, õukonna- ehk ilmalik muusika, rahvamuusika. Kirikumuusika oli ühehäälne ja saateta. Kaks põhilist laulmisviisi olid: · Psalmoodia- palvelaulude laulmine kindla teksti järgi; juudiusuline tekst · Hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud teksti järgi. Ilmalik muusika on vähe säilinud ja rahvamuusikat peeti patuseks. Keskaja vaimulik muusika. Rooma paavsti Gregoirus Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus terves Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu- gregooriuse laulu- aluseks. (NB! Gregorius ise neid laule ei kirjutanud
annaabi.ee 
