" Hamlet on valmis minema ema juurde, veenab end olema küll julm , kuid mitte loomuvastane:"Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" III stseen: Kuningas on otsustanud Hamleti kohe Inglismaa poole teele saata. Hamlet läheb ema tuppa, Polonius peidab end samas toas vaiba taha, et salakuulata. Kuninga monoloog:" Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal asub iidseim kõigist needustest oo, vennatapp! ..." Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. IV stseen: Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha.Kuninganna hüüab appi
Hamlet:"Hüüdke mind mistahes mänguriistaks, te võite mind küll häälest ära ajada, kuid mängida te mind ei saa." Hamlet on valmis minema ema juurde, veenab end olema küll julm , kuid mitte loomuvastane:"Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" (lk 70-71) III stseen Millise ülesande saavad R ja G? Rosencrantz ja Guildenstern saavad ülesandeks korraldada Hamleti kiire ärasõit Inglismaale. (lk 72) Millise üle arutleb kuningas? Kuidas? Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. "Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal lasb iidseim kõigist needusest- oo, vennatapp! Anna andeks mu jõle mõrv!-Ei, sest veel ikka alles on kõik mul, mille pärast mõrvasin: kroon, võimuiha ja mu kuninganna." (lk 73-74) Kuidas käitub H. seda nähes? Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette
Nii tõmbub kössi tahe, talub pigem, mis käes, kui haarab käsitamatut. Jah, arutledes araks lööme kõik ja õhetava südikuse säde me kaalutluse kaalul kahvatab. Nii mõni suurejooneline nõu jääb sootuks soiku, jookseb umbe teelt või teotab siis teo nime. Aga tasa! Ophelia? Nümf, oma palveis kõiki mu patte meenuta. OPHELIA: Mu lahke prints, kuis elas teie kõrgus kõik need päevad? HAMLET: Teid tänan alandlikult; hästi, hästi. OPHELIA: Prints, mu käes on mõned meened teilt, mis olen tahtnud anda tagasi. Nüüd palun, võtke nad. HAMLET: Misasjad?