informatsiooni nõutamist kui ka emotsionaalse läheduse, moraalse toetuse ja mõistmise otsimist. Positiivne tõlgendamine ja kasv puudutavad stressorisse suhtumise muutumist. Aktsepteerimine tähendab toimunu tunnustamist, tunnistamist ja realistlikku hindamist. Pöördumine usu poole võib tähendada Jumala abi ootamist, kaasusklike emotsionaalset toetust, usulise seletuse leidmist. Stressi tingimustes usu poole pöördumise näitajateks võivad olla palveelu intensiivistumine, jumalateenistuste külastamise sagenemine, pühakirja uurimine ja usuliste väärtuste arvestamine otsustamisel. - Tunnete väljaelamine tähendab stressorikohaste tunnete vallandamist. Nendeks emotsioonideks võivad olla näiteks viha, kurbus, lein, häbi või ka ärevus. Eitamine tähendab toimunu olematuks tunnistamist. Eitamine esineb ennekõike vahetult pärast õnnetusjuhtumit. Tegevusetus väljendub nendest eesmärkidest loobumist, mis on
teistelt usuastmetelt ja teistest usulistest traditsioonidest. Siia kuuluvad näiteks Mahatma Gandhi, Martin Luther King, Ema Teresa Calcuttast, Dietrich Bonhoeffer. 27. Religioon kui toimetulekuvahend. Aktiivne toimetulek tähendab seda, et konkreetsete sammude astumisega kõrvaldatakse pinge allikas (stressor). Kui sellises olukorras pöördutakse jumala poole, siis oodatakse abi, kaasusklike emotsionaalset toetust, usulise seletuse leidmist. Näitajad: palveelu intensiivistumine, sagedane jumalateenistuste külastaminepühakirja uurimine ja usuliste väärtuste arvestamine otsustamisel. Kui inimene ei suuda oma stressorit lahti mõtestada, siis pöördub ta Jumala poole, et tema aitaks. Trauma võib olla nii jumala tahe kui ka jumala karistus kaasneb inimesepoolne seletus, miks. 28. Usulise toimetuleku stiilid. Probleemi lahendamisstiilid: 1) Ennastsuunav inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema teha. On
või kõrvaldamiseks. Üks põhimõisteid on stressor - normaalset elutegevust pärssiv pingeallikas, milleks võivad olla sündmused, suhted, elamused ja protsessid kõige laiemas tähenduses. Hingetraumadega toimetulekuks võivad inimesed kasutada antud strateegiat: Pöördumine usu poole võib tähendada Jumala abi ootamist, kaasusklike emotsionaalset toetust, usulise seletuse leidmist. Stressi tingimustes usu poole pöördumise näitajateks võivad olla palveelu intensiivistumine, jumalateenistuste külastamise sagenemine, pühakirja uurimine ja usuliste väärtuste arvestamine otsustamisel. See, miks ja kuidas inimesed pöörduvad raskustes religiooni poole, oleneb stressori usulise tõlgenduse määrast, usulisest probleemide lahendamise stiilist ja konkreetsetest usulise toimetuleku meetoditest. Inimesed, kes on religioossed, lahendavad ka oma elu kriise samuti rohkem usule toetudes. 27) Usulise toimetuleku stiilid
annaabi.ee 
