kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja spetsiaalse olümpiaülikonna. Ülikond koosnes inglise stiilis tumesinisest bostoni kaherealisest kuuest, vestist ja hallist flanellist ameerika lõikega pükstest, lisaks valged sonid.
Kahevahel olek ja lõputu sendiveeretamine lõppes sellega, et eestlastel jäi käimata nii Lake Placidi tali- kui Los Angelese suvemängudel. · 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja oma olümpiakomitee egiidi all võisteldes saavutati -- kokku saadi seitse olümpiamedalit, kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Maadlejast Kristjan Palusalust sai esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-idelt kokku 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit. 21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi ,,töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22.
1934 Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast. Mängude raames toimus ka spordinäitus, millest loodeti alust tulevasele Eesti Spordi Muuseumile. Tartus valmis Tamme staadion. ESK esimeheks valiti riigisekretär Karl Teras. EOK esimeheks valiti Johan Laidoner 1935 Peeti Eesti I Talimängud. Peeti Eesti I Raskejõustikumängud. Toimus Eesti Spordi Keskliidu teine reorganiseerimine 1936 Berliini olümpiamängudel sai maadleja Kristjan Palusalust esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. Joakim Puhk sai ROK-i liikmeks. Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini olümpiamängud" - esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust riigieelarvest 1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus
annaabi.ee 
