.................................................................................14 2.4. Vaatlustulemused.................................................................................................................16 2.4.1. Selts: tuvilised (Columbiformes), sugukond: tuvilased (Columbidae)............................16 2.4.1.1. Kodutuvi (Columba livia)..........................................................................................16 2.4.1.2. Kaelustuvi (Columba palumbus)...............................................................................17 2.4.2. Selts: kurvitsalised (Charadriiformes), sugukond: kajaklased (Laridae)..........................18 2.4.2.1. Hõbekajakas (Larus argentatus)................................................................................18 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus)..........................................................................................19 2.4.3
Pesitsemine Kaljudel, kividel, väikesaartel, jõeleedetel ja -saartel. Paar püsib kogu elu. Territoorium hõivatakse varakevadel, kaitstakse kogu pesitsusaja kestel. Pesitseb koloniaalselt, kuni 100 paari koos, pesad tihedalt, harva aga pesitseb ka üksikult. Ehitusmaterjaliks vetikad ja kõrred. Pesa asub kõrgemal kohal. Muneb mai alguses enamasti 3 muna, haudumine 25...26 päeva. 6Kaelustuvi Columba palumbus Kaelustuvi ehk meigas on hakist suurem meie kõige suurem tuviline. Vanalinnu kehavärvuseks on põhiliselt hall, tiivad pealt pruunid, alt helehallid või valkjad. Tiibade ülapoolel on keskosal heledatest küünarkattesulgedest moodustunud valge laik. Selle ja külgkaelal asuva heleda kolmnurga (ning muidugi suuruse) järgi on teda teistest tuvilistest kerge eristada. Meika puguala ja rind on veinipunase varjundiga, kaelal lisaks eelmainitud laigule ka veel metalliläikeline piirkond
Larus ridibundus, kalakajakas Larus canus, hõbekajakas Larus argentatus, merikajakas Larus marinus. Looduskaitse all: naaskelnokk Recurvirostra avosetta, risla e rüdi Calidris alpina, mudanepp Lymnocryptes minimus, rohunepp Gallinago media, tõmmukajakas Larus fuscus, räusktiir e räusk Sterna caspia, tutt-tiir Sterna sandvicensis, krüüsel Cepphus grylle Tuvilised Columbiformes kodutuvi Columba livia, kaelustuvi e. meigas Columba palumbus. Looduskaitse all: õõnetuvi Columba oenas. Kullilised Lühemad küsimused: JAHIEESKIRJAD: Näiteks: Millal võib küttida hanelisi? Kes peab koostama kollektiivjahist osavõtjate nimekirja? Millised ulukid on suurulukid? Jne. Hanelistele, laugale e vesikanale, kajakalistele, tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga,
paarikaupa ja kaitsevad teiste kuldnokkade eest oma territooriumi. Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena. Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised. Grupieluviisi tekkimise ja loomade sellise käitumise uurimisega tegeleb sotsiobioloogia. 47. Millised rühmad on grupilise eluviisiga? 48. Sotsiaalse eluviisi eelised? Väiksem kiskluse risk Katsed kaelustuvidega (Columba palumbus) näitasid, et mida suurem on toituvate lindude salk, seda varem märgati lähenevat pistrikku ja pistriku rünnakud muutusid suurte gruppide puhul edutuks. Mida suurem on tuvisalk, seda rohkem on seal linde, kes tegelevad ümbruse jälgimisega ja seda varem annavad nad keskeltläbi teistele hoiatuse. Kollektiivne kaitse Suurem rühm ka nõrku loomi voib suuta end vaenlase eest kaitsta. Eriti tugevad on selles sotsiaalsed putukad
annaabi.ee 
