Lisaks koobastele pakub Piusa ümbrus palju huvitavat ka maastikuliselt. Nimelt on Piusa ala osake Palumaast: Haanja kõrgustiku kirdejalamile jäävast tasandike, lavakõrgendike, ürgorgude ja männipalude maastikust. Seda künklikku maastikku läbib lääne-ida suunas üsna kõrgete ja järskude nõlvadega Piusa jõe ürgorg, millesse suubuvad mõlemalt pool sügavad külgorud.Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi nõmmemännikuteks ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe, kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas) ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse
hoolitsemises ja armastamises. Oluline on ka see, et ema mängiks suurema lapsega ka siis, kui beebi on ärkvel. Siis ei hakka vanem laps arvama, et tema saab tähelepanu vaid siis, kui beebit pole nähtaval. Suurem laps ei võta tavaliselt beebit omaks nii suure õrnusega, kui vanemad. Suureks abiks oleks ka kaasamine last tegevustesse imikuga. Näiteks siis, kui ema vahetab beebi mähet, saab suurema lapse appi võtta, paludel tal tuua uus mähe, hoida beebiõli pudelit või hoopid lõbustada beebit. Koolieelik võib muutuda kadedaks ka siis, kui ema kallistab isa, siis lihtsalt oleks sobilik võtta ette suurem kallistus, kuhu mahub ka laps, siis tunneb ta ennast jälle olulisena. Laps, kes on leppinud sellega, et ema tähelepanu on suunatud ka mujale, vajab kiitmist selle eest. Selleks, et ka vanem laps ennast erilisena tunneks, tuleks lubada vanemal
lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Uute klaasiliivavarude otsimine ja kasutusele võtmine sundis muutma kaevandustehnoloogiat ja üle minema karjääriviisilisele kaevandamisele, mis toimus alates 1966. aastast. Endiselt jäid aga kasutusele maa-alused transporditeed, kuni 1976. aastani, mil toodi karjääri veoautod ja millega veeti liiv raudteejaama. Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi nõmmemännikuteks ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe, kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas) ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 3. Kaitseala kaitsekord Lubatud tegevus
Eelkõige tuleb baasteadmised anda juba algklassides, et kinnistuks keskkonda säästvad käitumismudelid. Sageli juhtub sedagi, et lapsevanem võtab sarnase käitumise oma lastelt üle. Erinevad teavituskampaaniad tuleb teha hästi lihtsalt arusaadavaks ja ei tohi sisaldada liiga teaduslikke termineid. Tuua tuleb elulisi näiteid ja luua võimalused erinevate jäätmekäitlus valdkondade eksponeerimiseks, et huvitatumatel tekiks võimalus suuremat pilti näha. Paludel juhtudel pole lihtsalt ,,kuiva teksti" läbitöötamisel mingit kasumlikku tulemust kui pole võimalust näha ja oma käega katsuda. 2.6 Järeldused Materjalide läbitöötamisel selgus, et umbes iga teine inimene pole teadlik aegunud ravimite tagastamisvõimalusest apteeki ja edasisel ravimijääkide käitlemisel on mõningaid vajakajäämisi. Sageli pole ravimijäätmed kas korrektselt sorteeritud või jagatakse näpunäiteid, mis pole alati just kõige keskkonnasõbralikumad. Puudulikud
annaabi.ee 
