Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Esimesed jõulupuude nuluistandused on rajatud ka Eestis, kuid seni asjatundmatult ja meie talvistesse oludesse sobimatute nululiikidega
Tipust on käbid vaigust valged. Kattesoomused on pikalt väljaulatuvad ja tagasikäändunud, kollakad. Seemnetiib kollakashall. H kuni 20 m. Kasvab Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus 1200- 2000 m kõrgusel üle merepinna suhteliselt väikesel areaalil. Abies ´ phanerolepis (Abies balsamea ´ A. fraseri) värdnulg Palsami ja Fraseri nulu vahepealsete tunnustega. Okkad valguse käes püstiselt, tugevad, jäigad, tipust vähe laiemad, okkad lühemad kui palsaminulul ja kinnituvad võrsele püstisemalt. Õhulõhesid okka allküljel 7...10 rida kummalgi pool roodu, mistõttu okkad on heledamad kui põhiliigil (palsaminulul). Võrsed hõredalt hallikarvased. Käbidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja, kuid ei ole tagasi pööratud. Meil on ta küllalt kiire kasvuga nululiik, mis on dekoratiivne oma korrapärase koonusja võra tõttu. Abies sibirica Ledeb. siberi nulg
Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa-
annaabi.ee 
