koos kehaga. Slaid5 40 päeva pärast pestakse keha uuesti Niiluse veega. Slaid6 Siis kaetakse see õlidega mis aitavad nahal püsida elastsena. Kuivatatud siseorganid pakitakse linasse ja tagastatakse kehasse. Keha topitakse kuiva materjali täis nt. saepuru, lehed ja riie, et see näeks loomulik välja. Keha on nüüd valmis riidesse pakkimiseks. Slaid7 Minevikus, kui siseorganid eemaldati kehast, asetati need purkidesse. Üle aastate muutus palsameerimiskunst ja palsameerijad hakkasid organeid kehasse tagasi asetama pärast nende kuivamist kristallsoodas. Kuigi puhas puit või kivist purgid pandi ikkagi hauda kaasa et sümboolselt siseorganeid kaitsta. Slaid8 Muumia pakkimine, riidesse mässimine. Esiteks pakitakse pea ja kael riideribadega. Siis pakitakse eraldi sõrmed ja varbad. Slaid9 Käed ja jalad pakitakse ka eraldi. Pakkimiskihtide vahel asetavad palsameerijad amulette, et kaitsta keha tema hauataguse teekonna vältel.
Geomeetria matemaatika oli neile vajalik ehitustegevuses. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala(tundsid piid). 3. Kirjandus. Ei kirjutatud mahukaid suurteoseid, jäädvustati elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetaks tihti novellide leiutajateks. 4. Kunst. Egiptuse poos: nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.Osati segada kokku värve mida kasutati kirevalt(saadi purpurtolt, savist,korallidest ja ka verest). Palsameerimiskunst arenes. Algul suudeti säilitada pea hiljem ka keha, seda soodustas ka kliima. 5. Arhdektuur. Hauakambrid pidid olema kõrged. Tehti püsivast materjalist kivist. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Vanim ja suurim on Hufu ehk Chopsi püramiid. Templite ees oli Sfinkside allee mis võis olla 2 km pikk.seintel olid värvilised reljeefid ja sissepääsu ehtis väravehitis püloon
hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ülikute haudehitised, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kasutusele püsivam materjal- kivi. Kõige esimene ülikute haudehitis oli väike, piklik kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber ja sarkofaag
Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mis võimaldas alal hoida kogu surnukeha. Et laip muuta muumiaks, oli vaja läbida pikk protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju eraldati, viimane võeti koljust välja nina kaudu, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Siis salviti see aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse linasesse riidesse. Kui muumia oli valmis, võis matus alata. Egiptuse matusepaigad asusid enamasti Niiluse läänekaldal ja kombekohaselt toimetati surnu sinna paadiga üle jõe
annaabi.ee 
