tasapinnaline, kas emakakaela liigutamisel tekib valu Sisemised suguelundid Sisemist uurimist teostatakse kinnastatud käe nimetissõrme ja keskmise sõrme abil kõige pealt tupe kaudu, samaaegselt palpeerides teise käega kõhtu. Tupes olevate sõrmedega tõstetakse emakasuuet ülespoole sellisel määral, et kõhu pealt on võimalik palpeerida emakapõhja. Munasarjad ja munajuhad Munasarjade ja -juhade palpeerimiseks viiakse sõrmed kordamööda palpeeritava emakamanusepoolsesse tupe lateraalsesse võlvi, samal ajal palpeeritakse kõhukatete peal vastavat piirkonda. Munasarjade palpatsiooni teostatakse, et selgitada välja, kas piirkond on valulik, kas esineb patoloogilise residentsusi (kui ja siis missugused on nende omadused). Emakas Emaka palpatsiooniga uuritakse emaka asendit, emaka suuruse vastavust eale ja sünnituste
Kui esimese 24-48 elutunnil pole seda võimalik teha 11 (suure sünnikaaluga, aktiivsetel lastel) tuleb femoraalpulssi kontrollida päev või kaks hiljem (Tunell 1998). Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a
Veri liigub soontes lainetena pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele. Südame vatsakeste kokkutõmbel paisatakse veri aorti ja kopsutüvesse, mille elastsest sidekoest sein venib korraks välja ning tõmbub surve alanedes (vatsakeste diastol) jälle kokku, tõugates nii pulsilainet edasi, samamoodi käituvad ka suuremate arterite seinad. Pulssi saab palpeerida (katsuda) seal, kus arterid on otse naha all, kõige sagedamini kasutatakse pulsi palpeerimiseks kodarluuarterit randmel. Pulsi järgi ei määrata ainult südame löögisagedust, kogenud meedik saab pulsilaine eripäradest palju informatsiooni südame ja arterite seisundi kohta. Vererõhk on surve, mida avaldab südamest väljapumbatav veri veresoonte seintele. Kuna veri liigub arterites lainetena, siis muutub laineliselt ka vererõhk pulsilaine harjal on see kõrgeim (süstoolne rõhk), pulsilainete vahel madalaim (diastoolne rõhk), südame lähedal on see vahe (vererõhu
annaabi.ee 
