Suurim rahetera läbimõõt oli 27.mail 1966 Haanjal ja 50mm 3 4.novembri prognoos kella 12- neks on : õhutemperatuur oli 3.9 kraadi suhteline õhuniiskus oli 95% sademeid oli 0.0mm õhurõhk merepinnal 1025.0 mb 3. Uus-Guinea. 1. Määra valitud ala asend (laiuskraad, pikkuskraad), asukoht ookeanide, mandrite suhtes. Uus-Guinea asub: 5 lõunalaiust ja 141 idapikkust (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 75). Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku, paikneb Vaikses ookeanis. Uus-Guineast lõunas asub Austraalia ja neid eraldab teineteisest Torrese väin. Läänes asub Indoneesia saarestik. Põhjas asub Ida-India saarestik. 2. Leia ala keskmine aastane ja min ning max pinnasele langev Päikese kiirgusvoog (W/m2) ja kirjelda selle sesoonset kõikumist. Keskmine kirguse tase on umbes 200-220 W/m2. (Alan H
sõltuvalt hooajast ja kohast. Ka Eesti turismifirmad pakkuvad reise Hiinasse ning eestlasi liigub seal ringi. Sellele on kaasaaidanud ka Finnairi lendude suunamine Aasiasse. Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_579/7348.html http://www.answers.com/China http://www.cnto.org/ www.nationmaster.com/country/ch/Age_distribution ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu 2003 Garri Raagmaa ,,Atlas" Keuruu 1995 Matti Palosaari 7
(wikipedia 2007) 5 2. Loodus 2.1 Maavarad Ungaris on maavarasid vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud, ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida eksporditakse. ( wikipedia 2007 ) Riigis leidub veel kivisütt ja mangaani. (Palosaari 1996: 29) 2.2 Mullastik Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. (wikipedia 2007) 2.3 Taimestik Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks: Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust
mäestiku) on loonud 5 kilomeetri sügavuse oru, kohati kanjoni, mille mõlemaks kaldaks on seitsmetuhandelised (Rakaposhi 7788 m, Ultar 7388 m jt.). Eesti lennufirmadega saab lennata nt Islamabadi ja Karachi'sse. 9. Kasutatud kirjandus 1. Gifford, C. "Õpilase geograafiaentsüklopeedia" kirjastus Varrak 2005 2. Kindersley, D. "Maad ja Rahvad" kirjastus Varrak 2000 lk 3. Kindersley, D. "Maailma teatmeatlas" Eesti entsüklopeediakirjastus lk 422-425 4. Palosaari, M. jt "Atlas" Sinisukk 2000 lk 76-87 5. "EE 15 (maailma maad)" 2007 lk 452- 456 6. "Maailma riigid" 2001 lk 124-125 7. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/pakistan.htm 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Pakistan
Lingid: www.geographic.org/ www.theodora.com/maps/ www.census.gov/ipc/ www.citypopulation.de/cities/ www.opec.org/ www.google.com/ www.wikipedia.ee/ www.aktiva.ee/ www.hot.ee/läänemeremaad/ www.world-tourism.org/ www.wttc.org/ Raamatud: Maailma riigid autor:Varrak Maailma atlas autor: Jana Seta,Eesti Entsüklopeediakirjastus Suur Maailma Atlas autor: Eesti Entsüklopeediakirjastus Atlas autor:Matti Palosaari,Jukka Vahtola,Pirkki Kenno 24
annaabi.ee 
