· Musta värvi, elektrit juhtiv, läikiv tahke aine. · Kasutatakse: elektroodidena; määrdeainena; pliiatsisüdamikena. Teemant : · Süsiniku erim, kus aatomid on sp3 hübriidses olekus. · Jäik, läbipaistev, elektrit mittejuhtiv tahkis. · Kõige kõvem tuntud aine ja parim soojusjuht. Fullereenid : · Pallikujulised molekulid sp2 süsinikest. · Süsinike arv varieerub 32-st mõnesajani. · Tekib näiteks tahmavas leegis. · Lahustuvad näiteksbenseenis. 26. IVA rühma elemendid (Si, Ge, Sn, Pb): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Germaaniumit saadakse tsingimaagi töötlemise jääkidest ja kasutatakse pooljuhtide valmistamiseks. · Tina saab kassiteriidi SnO2 redutseerimisel: SnO2(s) + C(s) Sn(l) + CO2(g)
kuju. Kergitatakse ja küpsetatakse kuumas rasvas kuldpruuniks. Nõrutatakse üleliigne rasv ja tooted puistatakse üle puudersuhkruga. Masinaga valmistatud pontsikutel on rõnga kuju ja neid nimetatakse sõõrikuteks. KEEDISEPALL valmistoote kaal 50g Valmistatakse nõrgema konsistentsiga pärmitaigen ja tükeldatakse 36 g taignatükkideks, lastakse puhata ja rullitakse õhemaks, iga tüki keskele pritsitakse 3-4 g küpsetuskindlat keedist ja vormitakse pallikujulised tooted, kergitatakse ja küpsetatakse kuumas rasvas kuldpruuniks. Nõrutatakse üleliigne rasv ja veeretatakse tooteid suhkru - kaneeli segus. BERLIINERID Peale taigna puhkamist kaalutakse ja vormitakse pallid. Asetatakse riidega kaetud ja tärklisega ülepuistatud alusele kerkima. 3/4 kerke pealt võtta kerkeruumist välja ja lasta seista, et peale tekiks koorik. Seejärel küpsetatakse rasvas 175 - 180°C juures ca 6 min. Peale küpsetamist võib täita
kuju. Kergitatakse ja küpsetatakse kuumas rasvas kuldpruuniks. Nõrutatakse üleliigne rasv ja tooted puistatakse üle puudersuhkruga. Masinaga valmistatud pontsikutel on rõnga kuju ja neid nimetatakse sõõrikuteks. KEEDISEPALL valmistoote kaal 50g Valmistatakse nõrgema konsistentsiga pärmitaigen ja tükeldatakse 36 g taignatükkideks, lastakse puhata ja rullitakse õhemaks, iga tüki keskele pritsitakse 3-4 g küpsetuskindlat keedist ja vormitakse pallikujulised tooted, kergitatakse ja küpsetatakse kuumas rasvas kuldpruuniks. Nõrutatakse üleliigne rasv ja veeretatakse tooteid suhkru - kaneeli segus. BERLIINERID Peale taigna puhkamist kaalutakse ja vormitakse pallid. Asetatakse riidega kaetud ja tärklisega ülepuistatud alusele kerkima. 3/4 kerke pealt võtta kerkeruumist välja ja lasta seista, et peale tekiks koorik. Seejärel küpsetatakse rasvas 175 - 180°C juures ca 6 min. Peale küpsetamist võib täita
rasvasena tunduv tumehall kristalne läikiv aine. Teemant- Süsiniku erim, kus aatomid on sp3 hübriidses olekus. · Jäik, läbipaistev, elektrit mittejuhtiv tahkis. · Kõige kõvem tuntud aine ja parim soojusjuht. Sidemed on tetraeedrilise orientatsiooniga, moodustades tahktsentreeritud kuubilise kristallvõrega vorme. Iga süsinikuaatom on ümbritsetud neljast võrdsel kaugusel asuvast naaberaatomist. Kuubilise võre elemendid on omavahel ühendatud piki diagonaali. Fullereenid- Pallikujulised molekulid sp2 süsinikest. · Süsinike arv varieerub 32-st mõnesajani. · Tekib näiteks tahmavas leegis. · Lahustuvad näiteks benseenis. Nanotorud kujutavad endast ühte või ka mitut grafiidikihti, mis on toruks keerdunud. · Vastavalt kihi keeramise suunale saab erinevaid torusid. · Toru otsad suletakse erinevate fullereeni fragmentidega. 26. IVA rühma elemendid (Si, Ge, Sn, Pb): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine.
Leid saadi juba enne II maailmasõda soiselt alalt (varem veekogu). Kiviaegne õnnetus kalamees jäi oma kokkukeritud võrgust ilma. C14 u 8300 eKr. Leiukoha kaevamisel saadi sarv- ja luuesemed, kivist tööriistu. Luust ja sarvest tööriistadele on vasteid Kunda kultuuris. Iseloomulik on kvartsi kasutamine, kujunes kiltkivi kasutamine. Esemed: lihvitud teraga kirved ja talvad. Kirved harilikult tardkivimitest, talvad peamiselt kiltkivist. Viimasest ka odaotsad, pistodad. Pallikujulised nuiad, mõnedel geomeetriline kaunistus. Hilismesoliitikumis suurenes kvartsi osa. 46 Kultuur levis üle Soome, tihedaim asustus rannikul. Oluline jaht põtradele ja kobrastele. Seotud Kunda kultuuriga. Karjalas nn kvartsikultuuri asulakohad (u 107 at eKr). Asulad Valge mere ja Äänisjärve kõrgetel terrassidel. Väikesed rändlevad inimesterühmad. 7.4. at eKr kvartsikultuuri hiline periood. Asulad suuremad, eluviis paiksem
annaabi.ee 
