rügemendi ja 47. rügemendi I. pataljoni liitekohta, kuid satuti 45. rügemendi I. pataljoni parempoolsele kompaniile, mis oli senistest lahingutest üldse kõrvale jäänud ja neil oli piisavalt jõudu, et ründajad hävitada. Rohkem sel päeval rünnakuid ei korraldatud. 24. juulile järgnes rahulik öö. Kaitsjad korrastasid oma positsioone ja ridu. Uute rünnakute ootel parandati purunenud kaitseehitisi. Vastase turmtules ei olnud säilinud ühtegi palissaadi (palktara vanaaegse kindluse muldvallil) ega ühtegi meetrit tervet kaitskraavi. Pärast keskööd sattus aga rügemendi luure raadiojaam peale ühele vastase diviisi raadiosaatjale, mis teatas kuhugi kõrgemale päevase võitluse kokkuvõtet. Selgus, et hommikuse turmtule ajal oli välja tulistatud üle 80 000 mürsu. Seega langes kolme tunni vältel igale meetrile 40 mürsku ehk iga mehe kohta 27 mürsku. Toimunud lahingus oli vastase diviis kaotanud 80% oma
12 Kello, K. (2006) «Väike märgiatlas» Haridus 7-8. lk 48 13 Soosaar, M. (10.01.2004) «Mõjusad Muhu mustrid» Postimees 6 Samas on ka teooriad, et kaheksakand tuleneb eestlaste igapäevaelust. Nimelt koosneb kaheksakand kahest ühesugusest teineteise peale asetatud ristist (vt joonis 1). Selline rist võis sümboliseerida kaevurakkeid või palktara põhiplaani. Teine rist on lihtsalt esimese 45- kraadine pöördkujutis. 14 + = Joonis 1.Kaheksakanna pärinemine kahest ühesugusest ristist15 Käesolevas uurimuses pühendun mõlemale teooriale, sest tähendused on tegelikult omavahel põimunud ning mõlemad tähendused eestlaste mällu kinnistunud. 2.2.Kaheksakand vanasti Kolga-Jaani kihelkonnas võeti metsa kaasa mõni kaheksakannaga ese, sest usuti, et see
väga vähe relvi. Keskmine ja noorem rauaaeg - 450 1200 aastail. Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Elu kujunes küladesse. Tavaliselt oli küladel ühine põllumaa, kus iga majapidamine haris ja hoolitses erineva osa eest. Põllud olid püsivad. Hakati rajama hulgaliselt linnuseid, mille ümber asus avaasula. Linnus Kaitserajatis, mida ümbritses müür, kraav, vall või palktara. Sel ajal kasutati ära looduslikke olusid ja rajati linnuseid juba looduse poolt kaitstumatesse kohtadesse, näiteks veekogu äärde, künka otsa või soosse. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kaheväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua
annaabi.ee 
