vaid mõjutab oluliselt ka hoonete kasutusohutust. Välisseinad Välisseinad - puitvooder ● Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka sõrestikseintega korterelamuid. ● Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid esineb ka krohvitud palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27. ● Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. ● Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Välisseinad Välisseinad - krohvkate Joonis 2
Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused
1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3.TASANDUSKIHT (peeneteraline, saavutada ühtlane ja sile pind). SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid? Korgid, puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, vahtplast, tselluvill. 6. Millest on valmistatud ehitusvill? 7. Millest on valmistatud tselluvill? Tselluvill on valmistatud VANAST PABERIST, RAHAST. 8. Millest on valmistatud termoliit? 9. Milliseid kivimeid kasutatakse paisutatud kivimaterjalides? 10
Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka sõrestikseintega korterelamuid. Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega korterelamu (vasakul) ja püstpalkseintega korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon. Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid esineb ka krohvitud palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27, tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama. Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali
annaabi.ee 
