tervena paistvad palgid tuleb välja vahetada, sest need on üsna suure tõenäosusega samuti nakatunud. Kahjustatud palgid tuleb ära põletada. Renoveerimise puhul on hea tava, et kasutatakse sama materjali, mida on kasutatud algselt. Samas, kui palkseinast läheb mingi lõik kogu ulatuses vahetusse, võib olla mõistlik hoopis palksein seal asendada kas püstiste palkidega või karkass-seinaga, kuna värske palksein vajub umbes 4%, aga vana palkosa enam ei vaju ja see võib tekitada probleeme. Materjal peab kuiv olema Konstruktsiooni vahetamisel tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Puit on looduslik materjal ja kui palki vahetada ning seina konstruktsioon suletakse, peab kindlasti jälgima, et materjal oleks eelnevalt kuiv, see tähendab, et niiskus puidus oleks umbes 20%. Muidu võib sein väga kiiresti mädanema hakata. Samuti tuleb jälgida, et puit ei tohi otseselt kokku puutuda veega, sest siis ta mädaneb samuti kiiresti
ehitustöödega alustatakse juunis-juulis kehtib eelkõige käsitsi ehitatud majadele, tööstusliku tootmise puhul kasutatakse aga kiirkuivateid. Palkmaju võib teha nii kuivast kui ka märjast palgist. Eelkõige tuleb palkmaja konstrueerimisel arvestada sellega, et kuivades puit kahaneb rohkem ristikiudu, kui pikikiudu, näiteks uste ja aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem. Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu
Põhiliseks kandeseinte kahjustuste kohaks on alumised palgid ja seinte aknaalune piirkond. Uuringu käigus võetud puurproovid näitasid, et 10 % hoonetest on alumises palgis mädanik. Teise rea palkidest võetud proovid näitasid väiksemat mädanikukahjustust. Sagedane mädaniku esinemise koht oli ka voodrilaua õhkvahepoolne külg sokli piirkonnas. 58 Uuritud hoonete välisseinte palkosa ja välisvoodri vahel oli vihmatõkkeks sageli kasutatud tõrvapappi. Sama materjali lisaks kasetohule oli kasutatud sageli ka alumise palgi ning vundamendi vahel. Tõrvapapi tööiga on ligikaudu 30 aastat. Aja jooksul kaovad või vähenevad ka tõrvapapi ja kasetohu niiskuse liikumist takistavad omadused (kuigi materjal ise võib paista korralik). Siis on sellel materjalil rohkem tavalise ehituspapi omadused ja seina alumine palk ei ole enam kaitstud vundamendist tuleva niiskusvoo eest.
annaabi.ee 
