Ei ole taimetoitlane ja arvab, et ainult taimseid toite süües kaugele ei jõua. Igal võimalusel kasutab väljas söömise võimalust kui tal selleks võimalus avaneb. Väljas süües tunneb ta toidust naudingut ja on valmis alati mingeid uusi tehnoloogiaid proovima. Ei karda väljakutseid. Oma toiduks on ta seekord valinud AHJULIHA KÖÖGIVILJADEGA ning magustoiduks FRITEERITUD BANAANID. Lisandiks soovis musta leiba ning klaas head külma piima. Saali seinad on puidust nagu palkmajades, lauad on ümarad. Laual asetseb beez laualina, keskel küünal, laud on ära serveeritud ja ka lilleseade on laual. Lilleseadmeks on maal kasvavad kõige tavalisemad lilled (Nartsissid). Saalis mängib taustaks vaikne muusika (rahulik meloodia). Saal on valgustatud seina lampidega ja ka keset saali asub suur lamp mis saali valgustab. Sissepääs on sinna tasuta ning välisukse kõrval asetseb garderoob kuhu oma väli riideid jätta
Pärast ülestõusu siis 3 maahärrat. Veel tulemusi: Alates jüriöö ülestõusust hakkasid süvenema pärisorjuslikud tunnused. Tähendas seda, et korjati eestlaselt lõplikult relvad, omamine surmanuhtlusega karistatav. Makse kõrgendati, suurendati teotööd- 1 päeva asemel 2 ja väga kiiresti see suurenes veel enam, jõudes välja 6-7 teotööpäevana nädalas. Maamõisade rajamine. Maaomanikud, kellele läänistatud, asusid maadele ka elama. Kuni 18. sajandi lõpuni elasid mõisnikud palkmajades. Asuti elama, et rohkem kontrollida eestlasi ja Lääne-Euroopas oli tõusnud vilja hind, asuti seda üha enam kasvatama ja eksportima Lääne-Euroopasse. Seega oli aga vaja rohkem talupoegade tööd, mis seotud pärisorjastamisega. Mõisahärradele suuremad kasumid, vili hinnatud. Selle tulemusena rikastusid ka kaupmehed, seega rikastusid ka linnad, eelkõige Tallinn! Eestlased suruti aga üha enam maha ja õiguseid kärbiti, ka saarlastel. Pärast ülestõusu ei
praktikud ei soovita "Makrofleksi", mis paisub väga pika aja jooksul ja põhjustab konstruktsioonide soovimatuid deformatsioone. Suuri (garaazi-, depoo-, lauda- jt) uksi nimetatakse väravateks, mille laius on harilikult 2,2 ... 2,4 m ja kõrgus 1,8 ... 2,4 m. Nad avanevad väljapoole või lae alla ning on soojade ruumide puhul soojustatud. Tihti on väravates inimeste liikumiseks uksed laiusega 0,7 m ja kõrgusega 1,8 ... 2 m. Vanades palkmajades eraldi piita ei kasutatud, piita asendasid sobivate sisselõigetega rõhtne lävepuu ja pealispuu ning vertikaalsed tenderpostid, mis sidusid palkseina üheks tervikuks. Koostas: Meeli Kams 55 Hoone osad EPMÜ Tänapäeval kasutatakse ka palkseintega majas ukseplokke ning tenderpostid tehakse mitte enam
Sellele asetati latid ning kaeti need mätaste ja mullaga. See poolmaakoda oli poolest kuni pooleteise meetri sügavuseni maa sees, sel oli muldpõrand, väike uks, jäätükist aken 5 ning kaminataoline ahi puupulkadest ja savist valmistatud korstnaga. Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid. Traditsioonilised kõrvalhooned on hantidel aidad, varikatused, lattkojad ja põhjapõtrade varjualused. Enamik aitu asub sammastel, mis on tavaliselt 0,5-2 m kõrgused.
annaabi.ee 
