Kasutusele tuli ka ader. Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Linnusetyypideks olid-m2gilinnus,neemlinnus,kalevipoja s2ng ja ringvall-linnus. Muinasaja l6pul oli maaharimine peamiseks tegevusalaks. Kasutusel oli kolmevilja systeem. Kasutusele tuli ader. K2sit66s valmistati vajalikke t66riistu,ehitisi,r6ivaid. Muinasaja l6pul l2xid moodi h6beehted. Valmistati ka savin6usi. Eestit l2bis ka kaubatee. Rahana hakkas levima h6be. Tavaliselt elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rahetoas. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti palju rahvakoosolekuid. Suhted naabritega olid rahumeelsed. P6hi v2eyksuseks oli malev.
Maaharimine oli peamine tegevusala. Oli kasutusel kolmeviljasüsteem. Tuli kasutusee ader. Käsitöös valmistati vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid. Olid suured rauatootmiskeskuses Virumaal ja Põhja-Saaremaal. Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted. Valmistati savinõusi. Kaubandus: kaubitseti liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Eestit läbis kaubatee. IX XI levis rahana hõbe. Eluolu: elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rehetoas (kujunes rehielamu). Eestis oli sumb-, rivi- ja hajakülad. Riiklik tase: oli varanduslik ebavõrdsus. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti rahvakoosolekuid. Ülikud ja rikkamad oli kihelkondade vanemad. Sõjandus: suhted naabritega olid enamjaolt rahumeelsed. XI sajandil rajati suuri võimsaid ringvall-linnuseid. Põhi väeüksuseks oli malev (ratsa- ja jalamehed). Eestlaste muinasusundi iseloomulikud jooned.
ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatati Eesti varustamiseks 100 tonni rauda. Sepad spetsialiseerusid relvaseppadeks ja ehtemeistriteks. Kaubandus:
osal külakoolidel. Kuna koolid olid halvas seisukorras, esitati 1787.a koolipatendi alusel koolimajade ehitamiseks kindel eeskiri pidid olema avar akende, ahju, korstnaga koolituba ning õpetaja eluruumideks kambrid. 19.sajandi teisel veerandil hakkas koolide ja nende jaoks ehitatud hoonete arv märkimisväärselt kasvama. Koolide jaoks eraldati maa koos õpetaja palgamaaga (nn koolitalu). Ilma rehetoata koolimaju hakati ehitama kõigepealt Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, selles palkhoones oli üks klassiruum, 1-2 kambrit õpetaja korteriks, klaasaknad, korstnaga ahi. 19.sajandi teisel poolel oli koolimajades ka õpilaste ööbimisruum, nende toidukraami jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik. Magasiaidad Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta sattunud talupojad said laenata vilja kas külviks või toiduks (algselt Saaremaal). Pärast suurt ikaldust ja näljahäda (18
annaabi.ee 
