Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks,
" Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Locke filosoofia Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism.
teistes teadmisvaldkondades. Rene Descartest peetakse ratsionalismi (ehk arusaama, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane) rajajaks. Descartese arvates ei esine tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises. Tema meelest järeldub tõeline teadmine printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad, vaid kogujad. Mõttetark aga otsib arusaamist. Samuti uskus Descartes, et eksimuse allikad või tunnetuse teel tekkinud ohud tekivad, kas lapsepõlve eksimatusest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest või meelte väheusaldatavusest. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, oli Descartese arvates kahtlemine kõiges. Tema arvates oli võimalik
Aga võib- olla Jumal ei ole tahtnud, et ma niiviisi eksiksin. Öeldakse ju, et ta on ülimalt hea; aga kui see oleks tema headusega vastuolus, et ta oleks mind loonud niisuguseks, et ma alati eksin, siis oleks sellega vastuolus ka sündida lasta, et ma eksin mõnikord: seda viimast ei saa siiski öelda." (II;1644) Minu piiratud religioossete teadmiste baasil võin väita, et Jumal lõi inimese mõtlevaks olendiks. Descarte ise on öelnud et paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Inimesele, kui Jumala loomingule, on omane mõttetarkuse otsimine. Jumal ei loonud inimest valmis kujul, inimesele on antud võime 8 otsida ja areneda. See aga ei saa toimuda ilma eksimuste ja komistusteta. Nii nagu ei saa tunnetada head halba kogemata, ei saa jõuda tõeni valet ära tundmata.