Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. 2.1.3. Prantsusmaa (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130; 153-155): 29* Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik). 30* Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. 31* Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) nin jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka
väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. 2.4. Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel: Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusena sai Prantsusmaast industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsioonidesse kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid Prantsusmaal tavalised sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetused (1919-1939 oli 41 valitsust). Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933) ning jäi venima: valitsused ei suutnud ette
a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Prantsusmaa. Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik). Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus
annaabi.ee 
