M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja füsioloogiline tolerantsus (nt värvuse kiire muutus, spetsialiseerumine toidule). Adaptsioon võib toimida väga erinevatel tasanditel (nt grupitasandil altruism). Kõik adaptsioonid tulenevad LV-st (ja ainult), adaptsioon on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. Adaptsioonid ei ole täiuslikud (lokaalse adaptiivsuse lõks; trade-off). Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees, jänes ja hunt), mille puhul saab mõnikord rääkida ka koevolutsioonist (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi
-võib olla väga üldine (O2, gravitatsioon), morfoloogiline (tiivad) või käitumuslik (migratsioon) -toimub juhuslike mutatsioonide abil -eelist andev muutus annab fitnessi kasvu ja levib seega laiemalt -toimub samm-sammult -liigne on halb (koaala sureb koos eukalüptiga) -suunav, lõhestav valik -adaptatiivne LÕKS! - tagasikäiku ei ole, et taastada maksimaalne efektiivsus (nt närvi kulg ringiga teed pidi (kaladel oli veel OK) Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Võib toimida väga erinevatel tasanditel. Fitness näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Suhtarv: kindla isendi fitness = tema järglaste arv / populatsiooni keskmine ühe isendi järglaste arv. Koadaptsioon - mitme eri liigi vastastikku seondunud kohanemine nt kas sümbioosi kindlustamiseks või siis nn. ,,võidurelvastumine," nt
Evolutsiooni suund ja adaptatiivsed muudatused seisavad lahus mutatsioonide tekkest selles mõttes, et viimased on juhuslikud. LOODUSLIKU VALIKU TEOORIA: populatsioonigeneetika mudelid LVT ja sealjuures kitsalt mõistetuna kui populatsioonigeneetika (PG) ehk populatsioonibioloogia, on väga jämedais joontes pool neodarvinismist. Allpool kirjeldan selle moodsa klassika standardvariandi põhipostulaate suurtes populatsioonides. Ja teise piiranguna - pea eranditult diploidsetes, sugulisel teel paljunevais populatsioonides. PG baasterminiteks on genotüübid ja geenid ning ta uurib nende sageduste varieerumist. Ja veel - PG seisukohalt pakuvad huvi vaid need lookused (lookus on geneetikute termin, mis võeti kasutusele ammuilma enne sda, kui molekulaarsel tasemel oli selge, mis on DNA; nüüdses tähenduses = koht DNAs, kus asub mingi kindel geen), kus on vähemasti kaks alleeli - s.o. sama geeni kaks erinevat varianti. Muidugi ei kehti nõue iga konkreetse organismi kohta
annaabi.ee 
