Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Termiline steriilimine. J. Lister ja fenooli kasutamine. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena.
Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 20. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Bakterite paljunemine, selle viisid o Pooldumine enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda
ja jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Aktinomütseetide elutsükkel esialgu moodustub spoori idanemisel substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad koniidid. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. 99. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Õhumütseelil moodustuvad arvukad koniidid. Nad on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. 100. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Steriliseerimine on kõigi mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine on mikroorganismide arvu oluline vähendamine, mis peaks välistama patogeensete mikroobide ellujäämise. Desinfitseerivad ained ei tapa endospoore ja ka mitmeid viirusi, kuid nad hävitavad enamiku bakterite vegetatiivsed
(klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja võivad olla kas "paljalt" või sporangiumis. Mõnedel mikroobidel võib olla mitmeid paljunemisvõimalusi: näiteks niitjad tsüanobakterid saavad paljuneda goniididega, hormogoonidega, aga ka niidi jagunemisel tükkideks. Mis on steriliseerimine? Kõigi mikroobide hävitamine. Mis on desinfitseerimine? Mikroobide arvu oluline vähenemine. J. Lister ja fenooli kasutamine.
(klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. 89. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja võivad olla kas "paljalt" või sporangiumis. Koniidi idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid.
annaabi.ee 
