ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõpeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude
ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõppeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda
(haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel hakkab langema (lõppeb toidubaas, suureneb kahjurputukate looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne
annaabi.ee 
