vahel). Evolutsioon kui optimeerimisülesanne Organismid on paljude tähtsate omadustega. Kuhu suunata ressursse, kas kasvada suuremaks või toota rohkem järglasi. Kuhu paigutada ressursse? Allokatsioon paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse ja mida rohkem paljunetakse. Vasakpoolne joonis on iteropaaria(elu jooksul paljunetakse korduvalt), parempoolne semelpaaria(elu jooksul üks paljunemispingutus). Kurna suurus on munade arv pesas. Paljunemise hind - näitab kui palju vanem energiat, aega ja oma tervist kulutab selleks, et järglaskond üles kasvatada. Paljunemise hind on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Lõivsuhe(trade-off) ja allomeetriline seos Lõivsuhe negatiivne seos võimekuste vahel ehk negatiivne seos alternatiivse ressursi paigutuste vahel. Allomeetriline seos on positiivne seos erinevate organismi
põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? ) Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Iteropaaria elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud. Senelpaaria elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra. 5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel R- valiku vastus (response) kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud. R h2S S valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. H on tunnuste päritavus. 56. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemis hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade
Suure hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni tüübid: 1. Korduvkasutusega pilet Tavaline interopaarsetele liikidele – korraga saadakse vähe lapsi, mitu paljunemispingutust. • Rändlinnud • Suurte mereimetajate ränded (rändkilpkonn, vaal) Põhjustab: aastaaegade vaheldumine 2. Edasi-tagasi pilet Migreerutakse toitumispaika ja üks kord paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetele liikidele – elu jooksul toimub 1 paljunemispingutus. nt: sääsed. Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane. Migreerutakse 1 kord, tagasi migreerivad lapsed. NB! Täheldatud ainult liblikatel (admiral, monarh). Nt: Monarh Põhja-Ameerika Lousiana kandist milonitega rändavad Niššigani kanti, munevad ja surevad. Järglased rändavad tagasi.
annaabi.ee 
