Suguline paljunemine algab alati seemne ja munaraku ühinemisega, mida nimetatakse viljastamiseks. Nt õistaimed, linnud jne. Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu.
Kromosoomide ristsiire ei toimu Kromosoomide ristsiire toimub Sugurakkude areng · Ovotsüüt küps, viljastumisvõimeline sugurakk · Sperm meessugurakk Spermatogenees spermide moodustumine · Toimub munandites väänilistes seemnetorukestes. · Spermatogoon on spermi eellasrakk. Algab suguküpsuse saabudes, kestab kõrge eani. ETAPID: 1. Paljunemisfaas (mitoos) 2. Kasvamisfaas ikka veel 46 kromosoomi 3. Diferentseerumisfaas meioos, mille tulemusena haploidsed ( 23 kromosoomi) Spermatogonoos Ühest spermatogoonist tekib 4 haploidset
(hullulehmatõbi), kaitseb immuunsüsteem (imetajatel nii keeruline ja võimas, et võib pöörduda organismi enda vastu reuma, astma) · Obligatoorne e. holoparasiit ei suuda fotosünteesida (koralljuur, raidlill, õis väljaspool, muid organeid pole) · Fakultatiivne e. hemiparasiit suudavad fotosünteesida Nekrotroofsed parasiidid ehk surnutoidulised, põhjustavad üldjuhul peremehe surma ja toituvad temast edasi, paljunemisfaas ongi surnud peremehes (okaspuid nakatavad seened, kes parasiteerivad okastel ja pärast nende surma langevad maapinnale ja talitlevad seal nagu lagundajad, paljunevad, tekitavad okka peale väikese viljakeha). Parasiidi puhas kasvukiirus, parasiidi levikulävi - Mikroparasiidid. R 0 puhas kasvukiirus; keskmiselt ühe isendi poolt elu jooksul toodetud suguküpseks saanud järglaste arv; parasiidi puhul ühe peremehe poolt nakatatud uute peremeeste arv elu jooksul
-> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad vegetatiivselt(pungumine), aga teatud juhtudel moodustuvad eosed(ühte pärmseene rakku moodustub 4 eost = eoskott -> eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened. Rakkude vegetatiivne paljunemine : Rakutsükkel - raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Interfaas - periood, mis jääb 2 jagunemise vahele.
annaabi.ee 
