Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti paljunenud *krill (peamine vaalatoit)." Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s) (aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C) Merilõvid Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad on suuremad kui emasloomad, nad võivad kasvada kuni 4 meetri pikkuseks. Nende kaela ümbritseb pikkadest karvadest koosnev lakk. Kõik merilõviliigid elavad suurte karjadena meres, aga kui jõuab kätte paljunemisaeg, suunduvad nad rannaaladele. Isased võitlevad üksteisega, et saada oma haaremisse rohkem emaseid. Viimastel aastakümnetel on küttimise tõttu nende loomade arv ohtlikult vähenenud. Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini
puhastamiseks ja enesekaitseks. Välissein: Elastne, koosneb lihaskiududest ja lubiplaatidest. Haarlad: Nende järgi said nime haareltähelised. Hilusejalakesed: Torukujulised hiljusejalakesed on varustatud iminappadega ning ette nähtud liikumiseks, saaklooma püüdmiseks ning selle koja avamiseks. Seedimine: Toit läheb keha alaosas oleva suuava kaudu makku, kiirtes paiknev "maks" toodab maomahla. Väljaheited väljuvad pärakuava kaudu PALJUNEMINE Suguküpsus: 1. eluaastal. Paljunemisaeg: Kevad. Munade arv: Ligikaudu 2,5 miljonit muna korraga. Arenemisaeg: Umbes 2 kuud. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Liigub kiirte abil mööda merepõhja. Toitumine: Peamiselt liistaklõpusesed, samuti teod ning vähilaadsed.
geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets – lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana’’ liigiga –tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask – tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused – tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana'' liigiga tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär. Liigid ei ristu bioloogiliste iseärasuste tõttu. a. Näiteks: Erinev paljunemisaeg ja koht (kalad), erinev käitumine seoses paaritumisega. Liigi tekke etapid/järjestus* 1. Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon. 2. Isolaadi kujunemine ja säilitamine. 3. Lähteliigist erinevad keskkonnatingimused – erinev loodusliku valiku suund. 4. Muutused isolaadi geneetilises struktuuris (geenitriiv, mutantsioonid) 5. Tekivad uued kohastumused vastavalt keskkonnale ja looduslikule valikule. 6
Toksiinid mikroflooras Endotoksiin Eksodoksiin 2 · Õhu juurdepääsust Mikroobide paljunemine toiduaines sõltub: · Mikroobide alghulgast toiduaines Bakterite paljunemisaeg · Toidu keemilisest koostisest Bakterid paljunevad soodsates tingimustes · Temperatuurist kiiresti. Nende arv kahekordistub iga 10-20 minutiga · Ajast · Niiskusest · Keskkonna happelisusest 3 Inimesed Toiduaine
annaabi.ee 
