kiirusega. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Areneb ahelreaktsioon. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab isotoop 235U. Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. Sünteesimine on ühest ainest teise tegemine. Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks
Ei ole kohe elektrien. Tekkivad neutronid soojendavad üles keskkonna-soojuskandja viib soojuse välja, jahutab+soojendab ülejäänud kohti üles. (el.jaamas on reaktor+soojusgeneraator) vesi aurustub-turbiin tööle-generaatprid tööle Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. 1. vajab palju vett 2. kohta kus vett maha jahutada 3. vee kogus on suur, ei saa igale poole ehitada 4
Grafiitmoderaatoriga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumisulamist, mistõttu neid nimetataks magnox-reaktoriteks (sõnadest magnesium non-oxidising). Ka nendes reaktorites saab tõhusalt toota plutooniumi. Kuna radioaktiivse kiirituse risk on nende käidus osutunud liiga suureks, on nende talitlus kavas lõpetada hiljemalt aastal 2012. Paljundusreaktorid ehk briiderid erinevad kõigist eelkäsitletuist selle poolest, et nad põhinevad kiiretel neutronitel ja et neis tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse (sellest ka nimi breeder, ingl `kasvataja, aretaja'). Tekkivast tuumkütusest ja kasutatud tuumkütusest saadava energia suhet nimetatakse paljundusteguriks, ja selle väärtus on enamasti piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8
Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes reaktorites saab tõhusalt toota plutooniumi. Kuna radioaktiivse kiirituse risk on nende käigus osutunud liiga suureks, on nende talitlus kavas lõpetada hiljemalt aastal 2010. Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktori eeliseks on plutooniumi tootmine. Veaks on radioaktiivse kiirituse suur risk. [8] Paljundusreaktorid ehk briiderid erinevad kõigist eelkäsitletuist selle poolest, et nad põhinevad kiiretel neutronitel ja neis tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse. Tekkivast tuumkütusest ja reaktoris kasutatud tuumkütusest saadava energia suhet nimetatakse paljundusteguriks, mille väärtus on enamasti piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Paljundusreaktori ehk briideri
annaabi.ee 
