Linna ja maakoduses miljöös kandusid mustrid sajandeid edasi tikitud mustrirättide (märkrättide) vahendusel, sest kallid kavandid, joonised, raamatud ja mustrilehed jöid sageli laiemale rahvahulgale kärresaamatuks. Pealegi oli konkreetsemate näidete varal lihtsam omandada moetikandite värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega Saksamaa. Mustriraamatute üksiklehed, märkrätid ja elukutseliste tikkijate loodud töömustrid ulatusid talupojamiljöösse, kus 16., 17. ja 18.sajandi näidised püsisid põlvest põlve edasikantuna veel 19.sajandil. Kui Lõuna-Eesti keskaegsete, võrdlemisi primitiivse joonise ning vaba motiivipaigutusega taimkirjade puhul saaks rääkida tikkimisest ilma eelneva jooniseta, siis
osalejate vahel. Sellele pani aluse 1978. aastal Stockholmis asutatud eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. 1978. aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat. Kroonikasse koondati kõik tähtsamad avaldused memorandumid, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaated ja muud teated. Kroonikas avaldati samuti artikleid eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naaberriikide kohta. Vastupanu vorm avaldus keelatud kirjanduse paljundamises ja levitamises. 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja erinevate riikide valitsustele ning ÜRO peasekretär K. Waldheimile. Kirja saatmine oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti 40. aastapäevaks. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti apelli nime all. 1983. aastal võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Samal ajal tugevnes võimude repressiivpoliitika.
74. Somaatiliste rakkude hübridisatsiooni põhimõte. Geenide ja organismide kloonimine. GMO-d. Hübridiseerimine - 2 erinevat rakku sulatatakse kokku, kasutades viirusepartiklit, mis tekitab tsütoplasmaatilist silda. Esialgul tekib heterokarüoosne vorm ja pärast tuumade kokku sulamist, hübriidne rakk. Kloonimine - organismi-, raku- või DNA-kloonide tekitamine uurimis- ja aretustöö ning tootmise eesmärgil. Organismide kloonimin. Taimede kloonimise põhimeetod seisneb paljundamises vegetatiivorganite abil. Kõrgemate taimede kloonimiseks kasutatakse nüüdisajal ka meristeemmeetodit: taimi kasvatatakse üles kasvukuhiku algkoe (meristeemi) tükikestest koekultuuris. Imetajate kloonimiseks on kaks võimalust: embrüokloonimine - varajane embrüo jagatakse üksikuteks blastomeerideks või suuremateks osadeks, neid kasvatatakse in vitro ja ja saadud tütarembrüod siirdatakse siirdatakse hormonaalselt töödeldud retsipientlooma emakasse
annaabi.ee 
