Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja tema perekonda ning nende kujutamine oli kunstnike peaülesanne. Kadunud on senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena, isegi haiglasena. Tema näo omapära on rõhutatud ja psühholoogiline iseloomustus on keerulisem. Ta pilk on unelev ja tal on salapärane muie. Teda ei ole ilustatud ja ta mõjub elavana, kuid siiski valitsejalikult üleolevana. Paljult on Ehnatoni kujutatud abikaasa ja tütardega. Avameelselt ja veenvalt on näidatud nendevahelist soojust ja hellust. Valitseja keha ebatäiuslikkuse kõrval on silmatorkavalt ilusad tema perekonnaliikmete portreed. Eriti kuulus on kuninganna Nofretete värvitud lubjakivist portreebüst. See on suursugune üldistus, mis ometi mõjub reaalsena ja elavana. Säilinud on ka Nofretete ja tütarde tõenäoliselt pooleliolevaid kujutisi. Ehnatoni reformidel polnud püsivat mõju
atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima. Juriskonsult Krogstad- Kunagi allkirju võltsinud ja ühiskonnalt laita saanud Helmeriga samas pangas töötav keskealine mees, oma seisukohas kindel võitlusvaimuga mees, teab, et tegi kunagi vea kuid ei lase ennast sellepärast heiutada, olukorra vajadusel sümpaatne. Anne Marie- Lapsehoidja kes oli ka Norale ema eest, ustav ja usaldatav kuju
2000 on kiire areng, mis soodustas immigratsioon,kiire arengu tulemusena tekivad linnad ja lossid.Sealt alates võiks lugeda Kreeta Minoilise kultuuri sündi.Valitses kuningas Minos. Arthur Evans kaevas välja selle. Arheoloogiliselt on teada et kujunesid mitmed suured asulad mida võime nimetada linnadeks , neist tol varasemal perioodil oli 3 olulisemat Knossos, Pallia , Ja Pestos. Kõik need olid pikajalise arengu produkt.Varasematest linnadest ja lossidest pole säilinud paljult, kuna mingi katastroofi laine vb maavärinad.Rajat nüüd uued lossid , mis on nüüd rekonstrueeritult nähtavad. Jagatakse 200.2700 varased lossid, ja uued lossid 1700-1450 ja sisi lossi järgne periood millalgi 14 saj , vb umbes 1200 (kaks arvamust).Knossese loss oli veel ikka sel ajal olemas Varaste losside perioodis on teada see et kreetal võeti kasutusele kiri, varsematest piltkirjalistest tekstideks
annaabi.ee 
