4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kas rakukuju võib anda bakterile eeliseid teatud tingimustes? Jah! Kokid Mikrobioloogia I
o Võib eristada kahte komponenti: Struktuurifibrille · Koosneb peptidoglükaanist (struktuuri- ja tugikomponent) Nendevahelist maatriksit o Funktsioonid: (6) Mehhaaniline kaitse Tagab raku kuju Viburi toestamine liikumisel Adhesioon Tänu rakukesta turgorile saab rakk kasvada Retseptorid o Kestata bakteritel (mükoplamadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised e pleomorfsed ja nad on osmootselt tundlikud o Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest; ta suudab Hingata Sünteesida valke ja nukleiinhappeid Ei suuda resünteesida rakukesta Reegline ei pooldu ja adsorbeeri faage o Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk; neid leidub alati vanades kultuurides; nad suudavad: Poolduda Neile adsorbeeruvad faagid Taastada rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad
4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli. Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid). Kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Hapniku möju mikroorganismidele Hapniku [c] öhus on 21 mahu%. Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle tunnuse alusel rühmadesse. 1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku
Kaasaegne prokarüootide süsteem Baseerub 16SrRNA geenide järjestustel Bakteritel 29 hõimkonda, arhedel 5 hõimkonda. 11 BAKTERITE KUJURÜHMAD 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (lühemad (vibrioonid) ja pikemad (spirillid)) 4. Keeritsbakterid (spiroheedid) Niitjad bakterid, viljakehi moodustavad bakterid, mütseeli moodustavad bakterid (aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke.
annaabi.ee 
