2a. Majandusasulad • Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad • Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem
- võrdluselementide valik - kohandamine - hindamistulemuse leidmine Tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatavate tulude nüüdisväärtust. Aluseks on põhimõte, et ostja ei ole kinnisvara eest nõus rohkem maksma kui on oodatavad rahavood sellelt kinnisvaralt kogu tema kasutusea jooksul. Tulumeetodit kasutatakse siis kui ei ole võrreldavaid tehinguid või kui on tegemist äriliste kinnisvaraobjektidega (nt paljukorterilised üürimajad, büroohooned, hotellid, restoranid, kauplused jms). Tulumeetodi kaks käsitlust on: - tulu kapitaliseerimine - diskonteeritud rahavoo analüüs. Diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel hindamine toimub kinnisvara kasutusea või hindamisperioodi jooksul laekuvate rahavoogude nüüdisväärtuse kindlaksmääramises. Seda meetodit kasutatakse turuväärtuse, investeeringu väärtuse ja kasutusväärtuse hindamisel. Hindamise protseduur:
energiasäästu saavutada; · ventilatsiooni ja küttesüsteemi saab kergesti oma vahel integreerida ja tagada kontrolli ruumide sisekliima ja õhu kvaliteedi üle, samuti saab õhkküttesüsteemi kasutada ka ruumide temperatuuri alandamiseks, st suviseks jahutamiseks. KAUGKÜTE JA LOKAALKÜTE Vesikeskkütte korral võib soojusallikas (tavaliselt katel) paikneda kas köetavas hoones või sellest eemal. Paljukorterilised elamud kasutavad enamasti niinimetatud kaugkütet, mille korral üks või mitu eraldiasuvat katlamaja kütavad ühise soojusvõrgu kaudu suuremat piirkonda või kogu linna. Termin kaugküte tuli kasutusele alles üheksakümnendatel aastatel, kuigi sellele terminile vastav küttesüsteem on eksisteerinud juba pikka aega. Nõukogude perioodil lihtsalt 39
tarbijate elastsused nende mõjutegurite suhtes. Tarbija elastsus on mõõt, mis näitab, kuidas tarbija reageerib mingi näi- taja (mõjuteguri) muutusele. Energiatarbimine prognoositakse eeldusel, et elastsused ei muutu. Prognoosimisel on oluline jagada kõik tarbijad sarnase tarbimisega klassideks ja gruppideks. Tüüpiline esmane jaotus kolmeks ulatuslikuks tarbijaklassiks, millised võib omakorda jagada gruppideks: • kodutarbijad (ühe- ja kahepere elamud, paljukorterilised elamud jne) • kommertstarbijad (ärikeskused, haiglad, koolid, kontorid, teenindus jne) • tööstus (suur- ja väiketööstus, toiduainete tööstus, kaevandused jne) Vahel on otstarbekas edasine jaotus alagruppideks, et paremini mõista ja ennustada koormuse trende (nt elektriküttega ja ilma selleta elamud jms). Meetodi üldine algoritm: 1. Jaotatakse tarbijad klassidesse ning valitakse igale klassile kümme-
annaabi.ee 
