mõiste (sh kategooria), mis on määratletud, kui süsteemi elementide enamasti püsiv seostus ehk organiseerimisviis [1] [2]. Süsteem on kooslus elementidest (osistest) ja nendevahelistest seostest (suhetest). Süsteemi iseloomustab selle elementide ja seoste empiirilised omadused,funktsioon ja struktuur. Need on igasuguse süsteemi põhilised tunnused. Reeglina võib igat objekti (nähtust) käsitleda (uurida) kui süsteemi. Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keel (langue) ja kõne (parole) – Saussure’i liigitus. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile
ehk organiseerimisviis [1] [2]. Süsteem on kooslus elementidest (osistest) ja nendevahelistest seostest (suhetest). Süsteemi iseloomustab selle elementide ja seoste empiirilised omadused,funktsioon ja struktuur. Need on igasuguse süsteemi põhilised tunnused. Reeglina võib igat objekti (nähtust) käsitleda (uurida) kui süsteemi. Süsteem on paljuaspektiline, vastavalt eesmärgile võib selle elemente eristada erinevatestaspektidest, sellel võib olla erinevaid funktsioone jne. 6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega „Cours de linguistique générale“ mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt
Viimased said leitud kõigis läbitud sammudes. Niisiis toimub optimeerimisprotsess kahes sammus: 1. Lõpust algusesse, leides tinglikult optimaalsed kasumid protsessi järelejäänud sabas 2. Algusest lõpuni, kui meile jääb vaid üle vaadata juba valmis soovitused ning leida tingimusteta optimaalne juhtimine. 29. Süsteemide dekomponeerimine. Süsteemide stabiilsus, juhitavus, tundlikkus, areng ja omavaheline koostoime. Kuna süsteem on (üldjuhul) paljuaspektiline, võib seda dekomponeerida osisteks erinevatest aspektidest, siis vastab igale aspektile oma struktuur. 30. Monte-Carlo meetod. Juhuslike arvude tekitamine ja muundamine. (Statiliste katsete meetod). Selle asemel, et kirjeldada mingit protsessi analüütiliselt, imiteeritakse juhuslikku nähtust spetsiaalse protseduuri abil. Sellise statistilise modelleerimisega saadakse igal korral eelmisest erinev juhusliku protsessi realisatsioon. Nii koguneb statistiline materjal, mida annab töödelda,