Pojad on võimelised koos emaga edasi liikuma juba esimesel eluööl. Suguküpseks saavad 2-kuuselt. Eluiga on looduses lühike, tehistingimustes 2–5 aastat. (Siinai ogahiir) Paljastuhnur(Heterocephalus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond: Mullatuhnurlased (Bathyergidae) Alamsugukond:Paljastuhnurlased (Heterocephalinae) Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus) Liik: Paljastuhnur Paljastuhur on kohanenud eluks maa-all,kus ta elab urus.Loomakese paljana näiva keha ja saba katavad mõned valged karvad.Koonul ja mokkadel asetevad kompekarvad e vibrsissid. Jäsemetel harjased.Kõrvad ja silmad on väiksed aga laod paksud.Lõikehamabd ulatuvad mokkadest välja,nii ei satu kaevamisel mulda suhu.Sel liigil on imeline võime taluda kõrget co2 ja ammoniaaagigaase. Nende kolooniad paiknevad üksteisest 100-1 km kaugusel.
Seetõttu on teoreetiliselt oodatav, et hoiatada tasub eelkõige lähisugulasi (meenutagem Hamiltoni reeglit). Eusotsiaalsete kiletiivaliste ühiskonnad. Kõige komplitseeritumad sotsiaalsed suhted on ühiseluliste ehk eusotsiaalsete kiletiivaliste putukate kolooniates. Haplodiploidsus kui eusotsiaalsust soodustav tegur. Haplodiploidsus on ilmselt oluline, kuid mitte ainumäärav tegur eusotsiaalsete loomaühiskondade kujunemiseks. Sugulussuhted teistel eusotsiaalsetel loomadel. Paljastuhnurid. Samuti üks emane, kes poegib ja teised töölised. Suur sisearetus. Sugulaste äratundmine loomadel. On mitmeid tõendeid, et loomad suudavad eristada oma sugulasi võõrastest - hiired, keda väiksena ristlapsendatakse võõrastesse pesadesse, suhtuvad hiljem oma kasuõvedesse heatahtlikumalt kui täiesti võõrastese isenditesse. Samas avaldab mõju ka tõeline sugulus sama ema järglased, kes kasvavad
Sugulaste äratundmine loomadel – Kuna sugulussuhetel on loomade käitumise määramisel sedavõrd tähtis roll, siis tekib küsimus, kas ja kuidas loomad suudavad oma sugulasi looduses ära tunda. Mitmed tõendid viitavad, et loomad suudavad tõepoolest oma sugulasi võõrastest eristada. Näiteks: • see, kas korjelt saabunud töölismesilane pääseb valvuritest mööda pessa, korreleerub positiivselt tema sugulusastmega valvurite suhtes • ühe ja sama urusüsteemi paljastuhnurid püherdavad meelsasti üksteise uriini ja rooja sees, kuid ründavad otsekohe, kui kohtavad teise urusüsteemi kuuluvat isendit • ühe ja sama emahiire järglased, kes kasvavad üles erinevate kasuvanemate pesades, saavad hiljem üksteisega läbi paremini kui mittesugulastega. Uurimine on näidanud, et sugulaste äratundmine loomadel võib põhineda erinevail mehhanismidel: • ruumiline lähedus: Paljudel liikidel, kelle
annaabi.ee 
