kohta. Idandites on peamiseks sünteesi kohaks SAM, kaheidulehelistel sõlmekohad. Kõige suurem produtseeritava etüleeni kogus on leitud Vanda sp. orhideedel närtsimisel ~3,4 ml /h kg FM. Stressitingimustes (näiteks nakatumine patogeenidega, põuastress, üleujutus, külm) kogus kasvab. Mõju avaldab alates kontsentratsioonist 1 µl/L (1ppm), nanomolaarsetes kontsentratsioonides. Etüleen difundeerub kergesti läbi membraanide ja liigub rakkude vaheruumidest atmosfääri. Sünteesitakse ka paljasseemnetaimedes, sõnajalgades, sammaldes, seentes ka mõningates bakterites. Sünteesi lähteühendiks on metioniin (1964 Liberman ja Mapson). Metioniin aktiveeritakse seostumisel ATP-ga (PPi + Pi eraldub) ja tekib S-adenosüülmetioniin. Aminotsüklopropaankarboksüülhape (ACC) on sünteesi vaheühendiks mis tekib ACC süntaasi vahendusel. ACC membraaniseoseliste oksüdaaside mõjul annab etüleeni. Selle ensüümi kofaktoriks on Fe2+ ja askorbaat.
Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste
) 59. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Kuuluvad terpenoidsete ühendite hulka, st koosnevad viiesüsinikulistest isopreeni jääkidest. Gibereliinide molekulid koosnevad neljast isopreeni jäägist, st on diterpeenid ja sisaldavad 20 süsiniku aatomit. 61. Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad Katte- ja paljasseemnetaimedes, sõnajalgades. 62. Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime GA-d produtseeritakse embrüos Valguses seemnete idanemist soodustav toime on seotud intensiivsema GA-de sünteesiga (eriti G1) seemnetes. Aktiveerub ent- kaureeni süntetaas, samuti sünteesi kolmanda etapi oksüdeerivad ensüümid - 3 hüdroksülaasid. Valguse retseptoriks on fütokroom. 63
Juhtkude puudub või see esineb algsoone kujul. Õisi pole. Paljunevad spooride abil. *Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. *Paljasseemnetaimed – neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. *Katteseemnetaimed e õistaimed – erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. LOOMADE HÕIMKOND Choanoflagellates (kaelusviburlased) Metazoa(hulkraksed loomad) – porifera(käsnad), placozoa(plaatloomad e naastloomad), Cnidaria (kõrveraksed), Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed). Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid)
annaabi.ee 
