Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused. Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda. Riskid ja tervis Turvalisuselt on Türgi arvatavasti võrreldav Eestiga. Ka siin püütakse mõnikord rahakat turisti paljamaks varastada, talle joogi sisse midagi tilgutada, ka siin lõhkeb harva mõni pomm. Seega, mitte midagi eriti hullu. Konservatiivsetes piirkondades peaks püüdma säilitada kaine mõistus ja kultuuriline respekt, mitte solvata usulisel pinnal ja tüli norida. Erilisi vaktsineeringuid Türgi jaoks pole vaja, hea oleks A-hepatiit vms vaktsineering (mis tavaliselt aktiivsemal reisijal niikuinii juba olemas on), ettevaatlik võiks olla kraaniveega. Kirjandus ja muusika
pesematuse kultuurile. Naine Kahvatu jume ei ole hea. Sobiv näovärv segada munaga ja katta sellega nägu. Pärast värvi kuivamist töödelda seda värnitsaga. Maha sai ainult munaga lahustades. Hea värv püsis kaua ja ei lahustunud vees. Ühesõnaga päris kõva keemia oli. Nagu meie poodides müüdud Värnitsa värvid. Brrr. Ilus oli kui otsaesine oli 1/3 näost. Kel vähem raseeris otsaesise paljamaks. Nina pikk ja kitsas, suu pisike ja korallpunane, rääkides paistab vaid 4-5 hammast, rüht sirge, paks ei tohi olla, liig peen ka mitte. Et pikkus oleks sobiv kanti puidust kombasid Veneetsias. Esimene versioon kontsakingadest siis.
töömees maost kiirem ja lõi tal matseetaga pea maha. Madu sööstis minu poole sellepärast, et töömees koperdas ja oleks peaaegu kukkunud. "Kas te olete hull väga!!! Ta oleks võind ju mu tappa! Ise te käskisite äkilisi liigutusi mitte teha! Aga vaadake, mis te ise teete. See madu sööstis minu poole teie liigutuste pärast!" karjusin talle väga vihasena näkku. Järsku hakkas mees hingeldama ja toetus puule kiskudes enda kaelaauku paljamaks ja vabamaks, aga järsku jäi ta kangeks ja kukkus pikali maha. Mina puhkesin nutma. "Ta on surnud!" ütles üks mees selle teise mehe pulssi katsudes. "Kes te olete? Kas te olite ka selles lennukis, mis alla kukkus?" küsis üks töömeestest. "Jah, olen küll ja üks teine naine oli ka minuga. Ta on vist praegu indiaani külas. Sealt ma just tulengi. Ma põgenesin sealt. Seal oli väga kohutav!..." rääkisin väga kurvalt. Ma jutustasin kõigest, mis juhtus, isegi oma mõrvariandest.
annaabi.ee 
