metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega.Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid.Siseveekogusid kasutatakse transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks. Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud
1928. aastal töötas veejõul juba 328 ettevõtet, millest 86 tootis eletrienergiat. Maaviljeluse kiirel laienemisel 19. sajandi teisel poolel hakati Eesti liigniisekid maid ulatuslikult kuivendama, kuivenduskraavide vett jõgedesse ja ojadesse juhtima ning ka looduslike vooluveekogude veepinda alandama. Praeguseks on maaparandustööde tulemusena enamik väiksemaid jõgesid-ojasid süvendatud ja õgvendatud. Kuni 20. sajandi keskpaigani kasutati Eesti jõgesid intensiivselt palgiparvetuseks. Liiklusteena pole mõned suuremad jõed oma tähtsust siiani minetanud tänapäevalgi. Järjest enam sooritatakse jõgedel paadimatku. Eesti jõgede omadused Jõed ja nende lähiümbrus kätkevad suure osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Paljud jõed voolavad maaliliste nõlvadega ürgorgudes või moodustavad võimsaid kivikärestikke. Mitme Lõuna-Eesti jõe kaldail leidub arvukalt kõrgeid liivakivikaljusid taevaskodasid ja mäemüüre. Soome lahte suubuvad jõed
sõnas "soo". Valdavalt Pohjanmaal ja Lapimaal. *Okasmetsad, peamiselt mänd ja kuusk. 1/3 riigist ongi mets. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva. *~190 000 järve( 10% Soomest). Siseveekogude rannajoon on niivõrd suur, et igale inimesele võiks kuuluda 300m rannajoont. * Suuremad jõed soomes on Kemijoki, Ounasjoki, Simojoki, Lijoki jne. Siseveekogusid kasut. transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Sisevete suurim saar- Soimaas- Soisalo 3.Kliima ja seda tingivad tegurid. *kliima suhteliselt pehme (Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu). * Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. *Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane
kambritega e. laevatõstukid. • Kaasajal rajatakse ka kunstlikke vee teid e. laevatatavad kanalid. Neid rajatakse nii tasandikele kui ka mägistele rajoonidele. Viimased nõuavad laevalüüse või laevatõstukeid. Lüüsid LIIGITUS • Materjali järgi • Lüüsikambri arvukuse järgi • Lüüsi põhjaprofiili järgi • Laevade üheaegse liikumise suuna järgi • Materjal: betoon, raudbetoon, metall, puit jne. Vanimad puidust - palgiparvetuseks jõgedel. Kaasajal puitlüüse ei rajata. Enamlevinud betoon ja raudbetoon. • Kambrite arv: ühe- ja mitmekambrilised. Enamlevinud levinud ühe kambrilised lüüsid.Ühekambrilisega võib tõsta kuni 12m, üle selle mitmekambrilised, mis võrdub üksikkambriliste tõstekõrguse summaga. • Enamlevinud kambrite arv on 2 – 3 kambrit. Maailmas on rajatud kuni 6 kambrilisi lüüse. • Ühekambriline tõstab ja langetab laeva bjefist bjeffi. Mitmekambrilisel tõstab laeva järgmisesse
annaabi.ee 
