Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.sajandi esimesl poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael. Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamisel tekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil soovitati rajada Pärnu- Viljandi Tartu veetee.Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eesti kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab 1688
5. Geoloogia- ja topogeodeesiatööd. 6. Elektrijaamade ja -võrkude seadmete remont. 7. Elektrotehnikaalane tootmine. 8. Raadiotehnika- ja elektroonikatööstus. 9. Lennuaparaatide tootmine ja remontimine. 10. Turba tootmine. 11. Laevaehitus ja remont. 12. Keemiatööstus (anorgaaniliste produktide tootmine, orgaaniliste produktide tootmine, lakkide-värvide tootmine, klaasasbestist toodete valmistamine, kummitööstus). 13. Metsavarumistööd, palgiparvetus ja vaigutustööd. 14. Tsemenditootmine. 15. Kivitöötlemine ja kivivalutoodete valmistamine. 16. Raudbetoon- ja betoondetailide ning konstruktsioonide tootmine. 17. Soojusisolatsioonimaterjalide tootmine. 18. Hüdroisolatsioonimaterjalide tootmine. 19. Klaasi ja klaastoodete valmistamine. 20. Autotransport (töö autojuhina üle 2,5-tonnise kandejõuga autodel (välja arvatud tehase-,
Globaalne soojenemine on põhjustanud sademete muutused. Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Globaalse soojenemise tagajärjel tõusnud temperatuur toob endaga niiskuse puudumise ja aurumise suurenemise. Tekib rohkem orkaane ja üleujutusi. Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist.
tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis
Pöögi levikuala muutus Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Loodusvööndid mägedes Mäed hõlmavad 20% maismaast ja on oluliseks veeallikaks paljudele jõgedele. Mitmed väiksema levikuga loodusvööndid võivad mägedes kaduda, liustike pindalad vähenevad. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Looduse mitmekesisus Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Muutused Tornio jõe (Soome) jääminekus Jääminekut Torino jõel on jälgitud 1693. aastast
annaabi.ee 
