Lisad Lisa 1 Lisa 2 Henriku kroonika 1982. a. väljaanne Esimene läbinisti eestikeelne raamat, lõunaeestikeelne Uus Testament (1686) Lisa 3 Lisa 4 7 Esimese eestikeelse Piibli palgeleht Esimese eestikeelse Piibli tiitelleht 8
võimaldanud tõlketööd rootsi ajal trükkida. Uus Testament ilmus Tallinnas 1715 vene aja alguses. Kuna ka Vana Testamendi tõlkimisega oli paralleelselt tegeldud ning eesmärgiks oli täispiibli väljaandmine, töötati pidevalt selles suunas edasi. 1731 loodi tõlke revideerimise komisjon eesotsas Anton thor Hellega. 1736 oli käsikiri trükivalmis. 1739 ilmus Tallinnas Piibli Ramat 6015 eksemplaris. Samas tehtud Piibli frontispiss (vasetrükis palgeleht) lõigati vaske ning vasegravüür trükiti Peterburis. 5 Kalevipoja väljaandmine 19. sajandi alguses leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Faehlmann ettekande Kalevipojamuistenditest.
viited, annotatsioonid, ilmumisandmed, illustratsioonide nimetused jm). Tekst paikneb küljenditel, küljendi formaati ümbritsevad veerised kõige kitsam on siseveeris, siis ülaveeris, eesveeris ja kõige laiem on allveeris. · Trükikirja suurus Varem kasutati Dido punkte (0,376 mm), kuid tänapäeva arvutiprogrammides kasutatakse nüüd Pica punkte (0,351 mm). · Tiitelelemendid tiitelleht, frontispiss (autori portree, ill.) ehk palgeleht, kaitsetiitel (enne uut osa või peatükki; nt ,,2.osa", lehe teine pool tühi ja siis hakkab tekst), päistiitel, tiitellehe pöördel olev (andmed trüki kohta, muud inimesed, autoriõigus). · Illustratsioonid vinjett (väike pilt, ornament peatüki alguses või lõpus) Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr
annaabi.ee 
