INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused. Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfä...
Kontrolltöö nr 9. Peatükid 26.-28. Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni. Poliitilised õpetused. 1. Mida tähendab tööstuslik pööre? Manufaktuuride asendumist masinatega. 2. Võrdle käsitöönduslikku, manufaktuurset ja vabrikutootmist. 3. Mis oli tööstusliku pöörde õige olulisem eeldus? Miks just see? Uute masinate leiutamine. Tänu masinatele suurenes ja kiirenes tarbekaupade tootlikus. 4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6
Tootmine suurenes. 6) Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest ühtne tollisüsteem puudus ning seda kõike oli vaja parandada. Tõhusamalt oli vaja vastu seista ka välismaa kaupade konkurentsile. Selle loomine aitas kaasa ka üldisele majanduslikule arengule. 7) Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu? Arvati, et nemad kaotavad tänu sellele töö ja viletsust peeti masinate süüks. 27. Industriaalühiskonna palgejooni. Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvelt suurendada. Esimene raudteeliin 6 km, 1825.aasta Auto 19.sajandi teine pool, R.Diesel ja C.Benz. Liinibussid, veoautod 20.sajandi algus. Patarei A.Volta, 1800.aasta Elektrilamp T. A. Edison, 1879.aasta Röntgen 19.sajandi lõpul, W.Röntgen Elektriline telegraaf S.Morse, 1837.aasta Telefon 1876.aasta, G.Bell Kino 1895.aasta
kasutama ka elektrit ja ka sidepidamisvahendeid. Põllumajanduse tootlikkus suurenes oluliselt tänu kombainidele ja traktoritele, inimesed õppisid puu- ja köögivilju säilitama. Paljud inimesed kolisid linnadesse, kuhu rajati veevärk ning kanalisatsioon. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes ka suurriikide konkurents, tekkis imperialism e. suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. 27. Industriaalühiskonna palgejooni 19.sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud pea kõikjal valitsevaks. Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, eriti rasketööstus, mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Arenes ka kergetööstus, mis varustas inimesi igapäevaeluks vajalike kaupadega. Tööstuse areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabrikus teenitud palgast. Industriaalühskonnas hakati energiaallikana laialdaselt kasutama elektrit. 28
USSR but it was a worthy representative of Soviet art abroad. The younger generation of artists matured surprisingly quickly and had obtained a leading position. 2 The young Estonian avant-garde introduced minimalism and collage, photorealism and geometric art. According to their paradigm, artists were ideologists, designers and creators of the 1 Eestlane ja tema kultuur (The Estonian and His Culture) (Tallinn: Perioodika, 1976) pp. 31, 33. 2 Ilmar Torn. Eesti kunsti palgejooni. Sirp ja Vasar 28 Jan. 1977. new human type in the era of machinery. At the same time, the human being as an individual was disappearing from the modern canvases. A group of young artists – Ando Keskküla (1950-2008), Leonhard Lapin (b. 1947), Andres Tolts (b. 1949) and others – calling themselves SOUP 69 had emerged, declaring that they were anti- traditionalists. Such unbound individualism, not being decisive in any way, was willy- nilly directed against Estonian art heritage.
annaabi.ee 
