Eesti Riigikogu võttis Soolise Võrdõiguslikkuse Seaduse vastu 7. aprillil aastal 2004. See puudutab võrdväärse töö eesti võrdse tasustamise küsimusi, naiste ja meeste võrdset kohtlemist tööelus ning töö-ja pereelu ühitamise probleeme. Võime ju teha seadusi ja rääkida, et kõik on võrdsed, kuid tegelikult nii see ei ole. Siiani püsib sotsiaalne, poliitiline, kultuuriline ja majanduslik ebavõrdsus. Näiteks võttes palgavahesid ja poliitikat. Õppeasutustes saavad meesõpetajad rohkem palka kui naisterahvad ja ärivaldkondades samuti. Paljudel ametikohtadel on see vahe koguni 15%. Poliitikas on esindatud ainult üksikud naisterahvad ja seda põhjendatakse vastusega, et naised on nõrgem sugupool. Kui võrrelda Eesti poliitikat Soome ja Rootsiga, kus naisi on vähemalt pool, siis Eestis on naiste esindus poliitikas kõigest 13%. Samuti karjääri redelil
Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas. Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. 2003.a. alguses oli naiste keskmine palk 2 028 eurot kuus ja meestel 2 523 eurot kuus. Soomes järgitakse põhimõtet, et sama või samaväärse töö eest makstakse sama palka. Soome naised osalevad aktiivselt poliitikas
Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivad kollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või siis üle aasta. Need lepingud on kõikidele kohustuslikud, need kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas. Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. Soomes järgitakse põhimõtet, et sama või samaväärse töö eest makstakse sama palka. (Suomen työelämän infopiste) Viimase viie aasta jooksul on Soomes kõigis sektorites palgad pidevalt kasvanud.
annaabi.ee 
